2018 – järjekordne tugev majandusaasta

2018 – järjekordne tugev majandusaasta

Möödunud aasta majanduskasv veidi üle meie ootuste, kuid üllatust ei pakkunud

3,9-protsendine SKP reaalkasv möödunud aastal ületas küll veidi meie ootusi (meie prognoos oli 3,7%), kuid arvestades seda, et tegemist on esialgse numbriga, mida statistikaamet parandab edaspidi mitu korda, siis kasvu suurusjärk üllatust ei pakkunud. Jooksevhindades, ehk kui palju majandusse raha tegelikult läbi lisandväärtuse kasvu ja maksude juurde loodi, kasvas 8,6%. See oli vaid 0,3 protsendipunkti võrra vähem kui 2017. aastal. Kokkuvõttes võib 2018-ndat lugeda järjekordselt tugevaks majandusaastaks, kusjuures aasta teine pool oli esimesest tugevam.

Ehitussektori osakaal majanduskasvus 18 aasta suurim

Kuigi majanduskasv koondus rohkem ehitussektori ümber, oli selle osakaal majanduskasvus 28% ning teiste tegevusalade – eelkõige töötleva tööstuse, kutse- ja tehnikaalase tegevuse ning transpordi- ja IKT-sektorite – panus oli samuti oluline. Samas oli ehituse lisandväärtuse kasvu osakaal kogumajanduses 18 aasta suurim. Töötleva tööstuse kasvule aitasid kaasa peamiselt mobiilsideseadmete, põlevkiviõli- ja puittoode tootmine ja nende väljavedu.

Väliskeskkond oli meie majanduskasvu toetav

Kuigi välisnõudluse kasv oli möödunud aastaks oma tipu juba läbinud, oli see jätkuvalt tugev ning pakkus meie ettevõtetele häid ekspordivõimalusi. Teenuste eksport kasvas kaupade väljaveost kiiremini ning ulatus juba teist aastat järjest ligikaudu 6 protsendini. Teenuste kaubandus kasvab ka paljudes teistes riikides kiiremini kui kaupade eksport. See puudutab ka teenuste importi. Kui möödunud kümnendi alguses ületas ekspordikasv majanduskasvu, siis viimase seitsme aasta keskmisena on need näitajad Eestis aeglustunud enam-vähem ühele tasemele. Sarnane muutus on toimunud ka teistes riikides ning selle põhjuseks on paljuski maailmakaubanduse kasvu aeglustumine.

Sisemajanduse nõudlus üle viie aasta tugevaim

Eesti sisemajanduse nõudluse, milles kõige suurema osakaaluga on eratarbimine ja investeeringud, kasv kiirenes möödunud aastal 5,5 protsendini – tegemist oli üle viie aasta tugevaima näitajaga. Eratarbimise 4,6-protsendine kasv oli viimase kümne aasta kiireim ning seda toetas netopalga reaalkasvu järsk tõus, mille taga oli omakorda nii tugev palgakasv kui ka tulumaksureformi mõju. Investeeringud suurenesid ligikaudu 3% – sellesse kasvu panustasid valitsemissektor ja majapidamised, samas kui ettevõtetesektori investeeringute maht jäi möödunud aastaga võrreldes  sisuliselt samale tasemele. Ettevõtete investeeringute nõrga tulemuse taga on paljuski baasefekti tõttu nende tugev langus möödunud aasta esimesel poolel, samas kui aasta teisel poolel oli kasv väga tugev. Samuti tuleks arvestada, et kvartaliaruannete põhjal arvestatud ettevõtete investeeringud on esialgsed ja need võivad hiljem muutuda. Üllatavalt suur oli möödunud aastal varude osakaal SKP-st (varude muutus on ka osa sisemajanduse nõudlusest) – see oli lausa 15 aasta suurim. Osa praegu avaldatud varudest võib SKP revisjonide käigus liikuda investeeringutesse või muutusse SKP komponentidesse.

Tugev sisenõudlus ja tootmisaktiivsus kiirendasid impordikasvu

Tugev sisenõudlus ja tootmisaktiivsus kiirendasid impordikasvu. Teenuste impordimaht kasvas peamiselt reisi- ja transporditeenuste toel lausa 12%. Import on juba kolm aastat järjest kasvanud ekspordist kiiremini. Kuna Eesti ei suuda oma väikese majandusega toota kõiki vajalikke tarbimis-, investeerimis- ja tootmiseks vajalikke vahetarbekaupu, siis suureneb koos tugevama majanduskasvuga ka impordivajadus. See on aga kulu ning pidurdab automaatselt majanduskasvu.

Tootlikkuse kasv paranes, kuid see jääb tööjõukulude kasvule jätkuvalt alla

Tööjõukulude kiire kasvu ja tööjõupuuduse juures on oluline tootlikkuse kasvatamine. Selle nimel ka ettevõtted pingutavad. Masinatesse, seadmetesse, teadus- ja arendustegevusse ning arvutitarkvarasse – varadesse, millel peaks olema otsesem positiivne efekt tootlikkuse tõstmiseks  – investeeringute osatähtsus ettevõtete kapitali kogumahutuses on viimaste aastatega märgatavalt suurenenud. Tootlikkuse kasv on viimasel kolmel aastal küll paranenud, kuid see jääb jätkuvalt allapoole tööjõukulude kasvust, mis tähendab hinnapõhise konkurentsivõime nõrgenemist. Samas tuleks arvestada, et meie ettevõtete toodetud kaubad ja teenused on ajas muutunud oluliselt keerulisemaks ja tõusnud väärtusahelas kõrgemale.

Sel aastal majanduskasv aeglustub

Sisemajanduse nõudlus peaks sel aastal jääma tugevaks – eratarbimise kasv küll aeglustub, kuid investeeringud paranevad. Samas, kuna välisnõudlus on nõrgemas, võib meie ettevõtete ekspordimahukasv sel aastal  veidi aeglustuda. Eesti tööstusettevõtete ootused tuleviku osas on muutunud mõnevõrra pessimistlikumaks, seda just ekspordi osas. Meie prognoosi järgi aeglustub Eesti majanduskasv sel aastal 3 protsendi lähedale, mida võib jätkuvalt heaks tulemuseks lugeda.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..