Tagasi
Balti analüüs: Tallinnas elaval perel jääb pärast sundkulude katmist kätte kõige rohkem raha

Balti analüüs: Tallinnas elaval perel jääb pärast sundkulude katmist kätte kõige rohkem raha

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse Balti riikide pealinnade elanike elamiskulude analüüsist selgus, et pärast igakuiste toidu-, eluaseme- ja transpordikulude katmist jääb Tallinnas endale kuuluvas 70 ruutmeetri suuruses  korteris elavale kahest täiskasvanust ja kahest lapsest koosnevale perekonnale alles kõige rohkem raha ehk 1924 eurot kuus, Vilniuses elavale perekonnale jääb 1073 eurot ja Riias elavale perekonnale jääb 984 eurot vaba raha.

infograafik pere sundkulud Balti riikide pealinnades

Pärast sundkulude katmist alles jääva summa suurust mõjutab olulisel määral see, et Tallinnas on võrreldes teiste Balti riikide pealinnadega kõige suurem leibkonna keskmine sissetulek. Koos peretoetustega on neljaliikmelise perekonna netosissetulek Tallinnas 2433 eurot, Riias 1600 eurot ja Vilniuses 1559 eurot. Tallinnas elaval perel jääb rohkem raha kätte ka tänu sel aastal jõustunud tulumaksuvaba miinimumi tõusule, oluliselt suurematele lapsetoetustele ning tasuta ühistranspordile.

Võrreldes 2016.aastaga on leibkondade igakuiselt kasutatav sissetulek kasvanud Vilniuses 20%, Riias 12% ja Tallinnas ligi 19%. Kuigi koos sissetuleku kasvuga on suurenenud ka mõned kulutused, ja seda eelkõige Riias, on tulemus siiski elanike jaoks soodne. 2016. aastaga võrreldes on leibkonna kulutused põhivajadustele vähenenud Tallinnas ja Riias ligi 3%, Vilniuses koguni 9%.

Riias elaval perel suurimad kulud

Balti riikide pealinnade elanike igakuiste elamiskulude võrdluses kulub kõige rohkem raha (617 eurot) toidule, eluasemele ja transpordile Riias elaval neljaliikmelisel perel, moodustades 38% leibkonna sissetulekutest. Vilniuses elava pere sundkulud on 31% sissetulekutest (486 eurot) ning Tallinnas elaval perel kulub sundkuludeks kõige vähem ehk 21% tuludest (504 eurot).

Suurim kuluartikkel toit

Kõige suurema osa perede kuludest moodustab kõigis Balti riikide pealinnades toit. Soovitatav neljaliikmelise perekonna toidukorv on kõige kallim Riias, makstes 344 eurot ning moodustades 21% sissetulekutest. Kõige odavam toidukorv on Vilniuses, sellele kulub neljaliikmelisel perel 293 eurot kuus ehk 19% sissetulekutest. Tallinnas kulub peredel toidule 329 eurot kuus ehk 14% sissetulekutest.

Võrreldes 2016. aastaga on toidukorvi maksumus kõige rohkem kasvanud Riias, kallinedes 24 euro võrra. Tallinnas on toidukorv kallinenud 18 eurot. Vilniuses on läinud toidukorv hoopis 16 euro võrra odavamaks.

Kulutused endale kuuluval eluasemel on märkimisväärselt väiksemad kui kulu üürikodule või laenuga ostetud korterile

Kulutused endale kuuluval eluasemel on märkimisväärselt väiksemad kui kulu üürikodule või laenuga ostetud korterile. Neljaliikmeline perekond, kes elab endale kuuluvas 70 ruutmeetri suuruses korteris, kulutab sellele Tallinnas 180, Riias 172 ja Vilniuses 128 eurot kuus. Eluaseme kuludest on näiteks kõige soodsam küte Riias ja kõige kallim Tallinnas. Elekter on kõige soodsam Vilniuses, kõige kallim on aga Riias. Võrreldes 2016. aastaga on eluasemekulud märkimisväärselt vähenenud Vilniuse elanikel, 23 euro võrra, seda peamiselt tänu kütte- ja veetariifide langetamisele.

Kõigis Balti riikide pealinnades kaasneb kõige rohkem kulutusi üürikoduga. Üürihinnad on tõusnud Tallinnas ligi 6% ja Riias 9%. Vilniuses on võrreldes 2016.aastaga üürihinnad 3% võrra langenud. Võttes arvesse igakuiseid laenumakseid, on Riias ja Vilniuses laenuga ostetud korterite eluasemekulud peaaegu kolmandiku võrra (37% Riias ja 32% Vilniuses) odavamad kui üürikorterite puhul. Tallinnas on laenuga ostetud korteri kulud peaaegu võrdsed üürikorteri kuludega, mis tuleneb kõrgematest kinnisvarahindadest.

Kui Tallinnas on ühistransport oma elukoha pealinna registreerinud elanikele tasuta, siis kulutab neljaliikmeline pere Riias ühistranspordile 100 eurot ning Vilniuses ligi 64 eurot kuus.

 

Analüüsist: Andmete kogumine analüüsi jaoks toimus kõikides Balti pealinnades veebruarist kuni märtsini 2018. Swedbanki Rahaasjade Balti Teabekeskuse analüüsis kasutatud leibkonnamudelid sarnanevad tavapäraste elu- ja töötingimuste ning tarbimistavade poolest Balti riikide pealinnade keskmiste leibkondadega, ent neid ei saa käsitleda Balti riikide statistiliselt keskmiste leibkondadena. Analüüsis tehti leibkonnamudelite alusel kindlaks leibkondade peamised majapidamiskulud (toidule, eluasemele ja transpordile) nii rahasummana kui ka protsendina leibkonna kasutada jäävast tulust.

Soovitatav toidukorv põhineb Eesti Toitumisteaduse Seltsi normatiivsel meetodil, mis tagab inimesele tasakaalustatud toitumise ja päevase energiavajaduse 2400 kcal, koosneb koduses toiduvalmistamises kasutatavatest toiduainetest ning on kohandatud Balti riikide elanike tarbimisharjumustele.