Eesti majanduskasvu taastumine sõltub peamiselt välisnõudluse paranemisest

Eesti majanduskasvu taastumine sõltub peamiselt välisnõudluse paranemisest

Eesti päritolu kaupade eksport aprillis vähenes aastases võrdluses 18%. Kui jätta välja möödunud aasta detsember, on kaupade väljavedu Eestist vähenenud juba alates möödunud aasta juunist. Selle aasta esimese nelja kuuga on eksport vähenenud keskmiselt 9%. Lisaks nõrgenenud nõudlusele süvendab ekspordi vähenemist ka ekspordihindade üha tugevam langus. Püsivhindades ehk ekspordihindade languse mõju arvestamata vähenes Eesti päritolu kaupade eksport aprillis ligikaudu kümnendiku võrra. Kuna ekspordihinnad on juba üheksa kuud järjest vähenenud kiiremini kui imporditud tootmissisendite hinnad, on Eesti eksportivate ettevõtete jaoks kaubandustingimused halvenenud.

Aprillis vähenes suurem osa väljaveetud kaupadest

Kaupade, mille väljavedu suurenes (teravili, keemiatooted, mõõteseadmed) mõju oli kahjuks üsna väike. Ka riigiti oli pilt sarnane – eksport vähenes enamikesse riikidesse. Euroopa Liidu riikidesse, mis moodustab 70% Eesti päritolu kaupade ekspordi turust, vähenes eksport 23%, kusjuures see vähenes peaaegu kõikidesse liikmesriikidesse. (v.a. marginaalse mõjuga Luksemburg, Malta ja Portugal)

Ekspordi languse süvenemine aprillis oli ootuspärane

Kriisi mõjud hakkasid aprillis alles välisnõudlusele tugevamat mõju avaldama. Euroala majanduse üldist sentimenti iseloomustav indeks ja ostujuhtide indeks läksid aprillis sügavasse langusesse, samuti halvenes järsult Eesti ettevõtete hinnangul nende lähiaja ekspordiväljavaade. Eesti tööstusettevõtete hinnang oma konkurentsivõime kohta nii välis- kui ka koduturul on viimase kolme aastaga tugevasti vähenenud. Seda hinnangut võib aga mõjutada nõudluse vähenemine. Välisnõudluse nõrgenemine ja ekspordi vähenemine viisid aprillis 15% langusesse ka meie suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, tootmismahud.

Välisnõudluse nõrgenemine algas juba aastaid tagasi

Eesti suuremate kaubanduspartnerite kaupade impordi kasv – ehk nende nõudlus – hakkas aeglustuma juba üle kahe aasta tagasi. Eelmise aasta teisel poolel jõudis see mitmes riigis langusesse ja selle aasta aprillis see järsult süvenes. Ka Hiinas, kus on varem tulnud ligi kolmandik maailma majanduskasvust, on import üha enam vähenenud. Hiina valitsus on suurendamas taristuinvesteeringuid, mis suurendab nõudlust mitmete toorainete impordi järele.

Mais euroala ostujuhtide indeks paranes

Maikuus euroala ja maailma ostujuhtide indeksid küll paranesid, kuid jäid veel oluliselt madalamale tasemele võrreldes kriisieelse tasemega. Eesti ettevõtete ekspordi väljavaade jäi mais aga aprilliga samale tasemele. Kuna välisnõudlus jääb veel lähiajal nõrgaks, siis väliskaubanduses kiiret paranemist oodata ei ole. Eesti majanduskasvu taastumine sõltub aga peamiselt välisnõudluse paranemisest

Käesolev kriis on häirinud tugevasti maailmas tarneahelaid

USA ja EL kaubandusjuhid on soovitanud oma riikide ettevõtetel rohkem varustajaid kodumaalt leida. See ei ole aga keerulisemate ja palju tootmissisendeid vajavate tegevusalade juures lihtne. Kuigi arvestatakse regionaalpoliitilise riskiga, kujundavad ettevõtted oma tarneahela kuluefektiivsuse järgi.

Tootmissisendite impordi vähenemine viitab tootmismahtude halvenenud väljavaatele

Kaupade import Eestisse vähenes 22%, kusjuures enam kui kolmandik sellest langusest tuli vahetarbekaupade ehk tootmissisendite sisseveo vähenemisest. Kui vaadata selle aasta esimest nelja kuud, siis on kogu kaupade impordi vähenemisest lausa 70% tulnud tootmissisenditest. See viitab tootmismahtude halvenenud väljavaatele. Samuti on vähenenud investeeringutes kasutatavate kapitalikaupade sissevedu.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..