Eesti majapidamiste finantsseis on hea

Eesti majapidamiste finantsseis on hea

Täna avaldas Statistikaamet rahvamajanduse  sektorikontod (viimane aasta 2016), kust on näha, et Eesti kodumajapidamiste säästumäär on jätkuvalt tugev (11% nende kasutatavast tulust). Selle taga on kiire sissetulekute kasvu kõrval mõõdukas tarbimine (mõlemate näitajate nominaalkasv 5%).

Eluasemeinvesteeringute kasv ei ole majapidamiste finantsseisu halvendanud

Majapidamised on suutnud korralikult säästa kõikidel kriisijärgsetel aastatel (võrdluseks, 2002-2007 oli majapidamiste säästumäär negatiivne ehk tarbimine oli sissetulekutest suurem). Samas tuleb arvestada, et Eesti majapidamiste säästmisvõime ja säästud ei ole ühtlaselt jaotunud. Kuigi majapidamiste eluasemeinvesteeringud on samuti kiiresti kasvanud (2016. aastal nominaalselt 14%) , ei ole see halvendanud majapidamiste finantsseisu ning on nende sissetulekute ja tarbimise kõrval hoidnud eelarve positiivsena. See aitab Eesti majapidamistel seista paremini (kui möödunud majanduskriisi aegu) vastu võimalikele majandust ohustavatele riskidele.

Sel aastal võib majapidamiste säästumäär küll alaneda, kuid eelarve püsib ülejäägis

Möödunud aasta kohta ei ole kõikide riikide kohta veel andmeid avaldatud, kuid varasemate aastate võrdluses on Eesti majapidamiste säästumäär olnud küll oluliselt madalam Rootsi vastavast näitajast, kuid kõrgem Soome omast. Lätis ja Leedus on majapidamiste säästumäär ja nende eelarve olnud negatiivne ehk nad on tarbinud ja investeerinud sissetulekutest rohkem.

Esialgsete hinnangute järgi võib sel aastal Eesti kodumajapidamiste säästumäär küll veidi alaneda, kuid jääb suhteliselt kõrgeks ning ka nende eelarve püsib ülejäägis (netolaenuandmine). Kuigi viimase näitaja juures võib toimuda mõningane taandumine.