Eesti majapidamiste finantsseis viimase paari aastakümne tugevaim

Eesti majapidamiste finantsseis viimase paari aastakümne tugevaim

Statistikaameti andmetel tõusis möödunud aastal Eesti majapidamiste säästumäär 12 protsendini nende kasutatava tulu suhtes, mis on viimase 20 aasta tugevaim tulemus (kui jätta välja 2009. kriisiaasta, millega ei saa selgitada majapidamiste finantsseisu tugevust).

Eesti majapidamiste säästud on nende kasutatava tulu suhtes üle Euroopa Liidu keskmise (10%) ning tunduvalt kõrgemad, kui Soomes ning teistes Balti riikides. Sellise kõrge säästumäära põhjuseks on see, et meie majapidamiste tarbimiskulutused on nende kasutatavast tulust madalamad. Möödunud aastal suurenes näiteks majapidamiste kasutatav tulu 8 protsenti, nende tarbimiskulutused aga nominaalarvestuses 6 protsenti – seega on nende kahe näitaja vahe oluliselt suurenenud. Samuti on majapidamiste hoiustejäägi kasv kiirenenud.

Samas tuleks arvestada, et majapidamiste säästmisvõime on väga erinev. Sääste on 86 protsendil Eesti leibkondadest ja nendes peredes, kus on võimalik säästa, pannakse kõrvale 14% sissetulekust. Samas saaks Kantar Emori andmetel peamise sissetulekuallika kadumisel 3 kuud kuni aasta hakkama vaid 28% peredest.

Säästumäär ei näita aga veel majapidamiste täielikku finantsseisu, sest see ei sisalda eluaseme investeeringuid. Kui arvestada neid mõlemaid näitajaid ehk kui vaadata majapidamiste lõplikku eelarveseisu, on ka see näitaja oluliselt paranenud ning on viimase 20 aasta kõrgeim – Eesti majapidamiste tulud ületavad nende kulutusi ligikaudu 5% võrra.

Viimaste aastate kiire palgakasv on aidanud suurendada Eestis keskmise sissetulekuga inimeste osakaalu. Sissetulekute erinevus 20% kõrgeima ja 20% madalaima sissetulekugrupi vahel on viimase kolme aastaga tublisti vähenenud. Selle taga on kõrgeima sissetulekugrupi osatähtsuse vähenemine ning keskmiste sissetulekugruppide osakaalu tõus.

Eesti majapidamiste võlg on küll 2009. aasta tipust, kui see ulatus 92 protsendini, vähenenud, kuid viimase viie aasta jooksul on see püsinud 70 protsendi juures nende kasutatavast tulust. See näitaja on küll kõrgem, kui teistes Balti riikides, kuid oluliselt madalam, kui kõikides Põhjamaades ja samuti allpool EL mediaani. Kantar Emori andmetel ei ole 23 protsendil peredest laenusid, liisinguid ja krediitkaarte ehk kohustusi pankade ees.

Kui vaadata ajaloos tagasi, siis on Eesti majapidamised suutnud säästa kõikidel majanduskriisi järgsetel aastatel ning nende eelarve on olnud ülejäägis. Enne majanduskriisi, aastatel 2002-2007, majapidamised säästa ei suutnud (säästumäär oli isegi negatiivne) ning nende eelarve oli defitsiidis. Kriisi tulekuga pidid majapidamised seetõttu väga tugevasti oma tarbimist ja kohustusi vähendama. Praegu on majapidamistel suuremad puhvrid,  millega saaksid nad võimaliku majanduskriisi korral paremini hakkama ning tarbimise ja kohustuste vähendamise vajadus oleks tagasihoidlikum.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..