Eestil on vaja pingutada, et olla investorite jaoks atraktiivne

Eestil on vaja pingutada, et olla investorite jaoks atraktiivne

Eesti on läbi teinud märkimisväärse arengu. Eesti elatustase on viimase 20 aastaga kasvanud 40 protsendilt 79 protsendini Euroopa Liidu keskmisest. Oma osa on siin olnud välisinvesteeringute sissevoolul, mis on olnud oluliselt suurem kui meie naaberriikides. Selleks, et Eesti oleks jätkuvalt investoritele atraktiivne ja Eesti elatustase ka edaspidi kasvaks, on vaja pingutada.

Swedbank avalikustas täna Põhjamaade ja Baltikumi ärikeskkonna ülevaate. See vaatleb Eesti, Läti, Leedu, Rootsi, Taani, Soome ja Norra majandus- ja investeerimiskeskkonna atraktiivsust. Ülevaates analüüsitakse vastavate riikide makromajanduse ja finantssektori stabiilsust, keskkonna ja sotsiaalvaldkonna arengut ning majanduse konkurentsivõimet. Kuidas paistab Eesti naabritega võrreldes?

Eesti majanduse tervis on hea

Majanduse areng on kiire ja tasakaalustatud. Kuigi hinnatõus oli kahel möödunud aastal kiire, siis peaks hindade kasv tänavu rahunema, kuna aktsiisimaksu tõuse on vähem ja välised hinnasurved tagasihoidlikumad. Tööpuuduse tase on madal. Laenamine ja investeerimine kasvavad mõõdukalt. Finantssektor on efektiivne ja juurdepääs laenudele hea. Pankade laenuportfelli kvaliteet on väga hea. Vaid kiire palgakasv survestab kõrgete tööjõukulude tõttu ettevõtete kasumlikkust.
Majanduskasv aeglustub pikemas perspektiivis tänu tööjõu väiksemale panusele majanduskasvu. Tööealine rahvastik vananeb ja väheneb. See trend ei muutu lähiaastatel ilma suurema sisserändeta, kuna võimalik suurem iive avaldab tööealisele rahvastikule mõju alles väga pika viitajaga – siis, kui lapsed on suureks kasvanud. Kuna tööjõu panus majanduskasvu väheneb, on vaja elatustaseme tõusu jätkumiseks suurendada tööjõu tootlikkust.

Eesti majandus on konkurentsivõimeline. Äritegevus on Eestis efektiivne, bürokraatiat on vähe ja korruptsioonitase on madal. Avaliku sektori ja finantssektori teenused on efektiivsed ja maksusüsteem soodne. Samas näitavad Euroopa Komisjoni andmed, et digitaalsete tehnoloogiate kasutamisel on Eesti ettevõtetel veel arenguruumi. Andmete elektrooniline edastus, online müük ja sotsiaalmeedia kasutamine on Eestis vähem levinud kui teistes Euroopa riikides.

Keskkonna ja sotsiaalse sidususe vallas on meil veel palju ära teha, et Skandinaaviale järele jõuda

Swedbanki analüüs näitab, et majandusarengu pikaajalise jätkusuutlikkuse nimel on vaja nii Eestis kui ka Lätis ja Leedus veel kõvasti vaeva näha. Kõige kehvemad on Eesti näitajad Swedbanki ülevaates sotsiaalse sidususe ja keskkonna valdkonnas. Sotsiaalse sidususe vallas veab Eesti hinnet kõige rohkem alla naiste suur palgalõhe, naisjuhtide vähesus ja suhteliselt kõrge raseduse ja sünnitusega seotud suremus. Viimane oli Eestis Soomest 3 korda suurem (2015. a. Maailmapanga andmed). Tervise näitajad on üleüldse kehvad. Näiteks elavad Rootsi mehed tervena Eesti meestest 19 aastat kauem (2016. a., Eurostat).

Keskkonna valdkonna näitajaid mõjutab tugevalt põlevkivi, mille kasutamine muudab Eesti majanduse ressursimahukaks. Ressursside kasutamise efektiivsuselt on Eesti Euroopa Liidus Rumeenia ja Bulgaaria järel tagantpoolt kolmas. Eesti tootis ühe kilogrammi kasutatud maavara kohta 0,6 eurot SKPd (2017. a, Eurostat). Soomes oli samal ajal maavarade kasutamine kaks korda efektiivsem – seal toodeti ühe kilogrammi maavara kohta 1,2 eurot SKPd (2017. a, Eurostat).

Äritegevust piiravad ka kehvad transpordiühendused. Eestisse lendamine on suhteliselt kallis ja aeganõudev ning rongiühendused lõuna suunal enne Rail Balticu valmimist kehvad.

Nordic-Baltic Business report täismahus

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..