Ehituse mõju majanduskasvule on sel aastal tagasihoidlikum

Käesoleva aasta esimeses kvartalis ehitusmahtude kasvu langus Eestis (-2%) erilist üllatust ei pakkunud. Ehitusmahtude kasv aeglustus järsult juba möödunud aasta viimases kvartalis. Siis hoidis kasvu veel üleval tugev rajatiste ehitusmahu kasv. Selle aasta alguses aga rajatiste ehitusmahtude kasv aeglustus järsult ning hoonete, eelkõige mitteeluhoonete, ehitus läks langusesse. Kuna hooneehituse osakaal esimeses kvartalis oli ligikaudu 80% koguehitusest, siis oli selle mõju väga tugev. Hooneehituse mahukasv on aeglustunud ka meie naaberriikides, Lätis ja Soomes.

Kasutusse lubatud eluruumide arv esimeses kvartalis küll kasvas, kuid ehituslubade arv on juba viis kvartalit järjest vähenenud. See näitab, et lähiajal eluhoonete ehitusmahtude tugevat kasvu oodata ei ole. Samuti ei ole oodata mitteeluhoonete ehitusmahtude kasvu – nende ehitusmahud pigem langevad.

Ehituse kindlustunne on küll veel võrdlemisi tugev, kuid see on siiski nõrgenenud. Vaatamata kiirele palgakasvule ja tarbijate tugevale üldisele kindlustundele, on inimeste kindlustunne soetada eluase järsult langenud. Kindlustunde langus algas juba eelmise aasta lõpus ning selle aasta alguses see süvenes veelgi. Korteriomandiga tehtud ostu-müügitehingud jäid esimeses kvartalis aastases võrdluses umbes samale tasemele. Rajatiste ehituse tellimise taga on teatavasti peamiselt valitsussektor. Selle sektori investeeringute kasv on aga aeglustumas.

Tööjõupuudus on ehituses jätkuvalt suur, kuid see ei ole viimasel ajal enam süvenenud. Osalt on selle taga ehitusmahtude langus, kuid leevendust on pakkunud ka lühiajalise ja tähtajalise tööloaga välismaalased, kellest suur osa (sel aastal vastavalt 33% ja 17%) on leidnud tööd meie ehitussektoris.

Ehitus on viimased kolm aastat väga tugeva kasvuga olnud ning andnud olulise panuse majanduskasvu. Ehitusmahtude langus esimeses kvartalis näitab, et ehituse panus majanduskasvu on vähenenud. Samuti on taandunud ehituse ülekuumenemise oht.