Ekspordi langus süvenenes, kuid välisnõudluse väljavaade paranes

Ekspordi langus süvenenes, kuid välisnõudluse väljavaade paranes

Eesti päritolu kaupade eksport vähenes mais aastases võrdluses 27% ning selle aasta esimese viie kuuga on langus juba 13%. Välisnõudlus hakkas nõrgenema juba enne koroonakriisi. Kaupade eksport on languses juba alates möödunud aasta juunist, vaid detsembris oli erakorraline kasv.

Kaupade import vähenes mais aga 24%, kusjuures, 40% impordi langusest tuli tootmises kasutatavate sisendite sisseveo vähenemist. Lisaks nõrgenenud nõudlusele on ekspordi- ja impordi vähenemisele andnud hoogu hinnalangus – ekspordihinnad vähenesid mais aastases võrdluses 8%, impordihinnad 9%.

Õlitooted 37% ekspordi vähenemisest

Kuigi languses oli enamike kaubagruppide eksport, oli see suurim õlitoodete, mobiilsideseadmete, kokkupandavate puitehitiste ja puitoodete väljaveol. Nende nelja kaubagrupi osakaal maikuu ekspordi vähenemises oli lausa 62%, sealhulgas oli õlitoodete osakaal 37%. Euroopa Liidu riikidesse, kuhu läheb 70% meie kaupade ekspordist, vähenes väljavedu 27% (sealhulgas Soome 28%, Rootsi 24% ja Saksamaale 11%), USA-sse 34% ja Venemaale 3%.

Käesoleva aasta kriisikuudel on vähenenud töötleva tööstuse, meie suurima kaupu eksportiva majandusharu, ekspordi osakaal käibes. Kui 2019. aasta oli see keskmiselt 67% ja selle aasta esimeses kvartalis 68%, siis aprillis langes 64 protsendini. Mais suurenes töötleva tööstuse ekspordikäibe osakaal 66 protsendini. Samas tuleks arvestada, et ekspordiga seotud väärtusahel on Eestis oluliselt suurem, kui töötleva tööstuse ekspordikäibe osakaal või kaupade osakaal SKP-s (48%) näitab. Arenguseire Keskuse tellimusel valminud uuringu järgi ekspordivad 29% Eesti ettevõtetest otse, kuid 80% on kuni kahe tehingupartneri kaugusel eksportimisest. Seega mõjutab välisnõudlus suuremat osa Eesti ärisektorist.

Välisnõudlus on tasapisi paranemas

Paraku on pooleteise kuu tagune statistika praeguse kriisi kontekstis juba liiga kauge ajalugu ja ei näita majanduse praegust olukorda õigesti. Juunis on esialgsete hinnangute järgi juba näha tootmistegevuse paranemist mitmes tegevusalas.

Ostujuhtide indeksid, mis iseloomustavad majandusaktiivsust, on euroalal aprillikuu põhjast kiiresti paranenud ning töötlevas tööstuses jõudis see juunis juba käesoleva aasta alguse tasemeni. Ostujuhtide indeksid on paranenud ka USA-s ja Hiinas. See näitab kaudselt, et välisnõudluse langus on põhja läbinud ning paraneb tasapisi. Kuigi Eestis tööstussektori tootmismahtude väljavaade juunis järsult paranes, jäi ekspordi väljavaade juba aprillis langenud väga madalale tasemele. Ettevõtete hinnang eksporditellimuste kohta paranes marginaalselt ning see on veel kaugel kriisieelsest, rääkimata viimasest, 2017. aasta, tipu tasemest.

Tasapisi on hakanud paranema Eesti töötleva tööstuse tööhõive. Kuigi see aastases võrdluses veel väheneb, siis juunis on see nädala võrdluses juba kerge kasvuga. Samas tuleks arvestada, et ligi 28% töötlevas tööstuses hõivatutest said juuli alguse seisuga Töötukassa töötasu hüvitist. Selle lõppemine võib anda uuesti löögi selle majandusharu hõivele, kui nõudlus ja hinnad piisavalt kiiresti ei parane.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..