Ekspordi väljavaated on jätkuvalt ebakindlad

Ekspordi väljavaated on jätkuvalt ebakindlad

Pärast juulikuist tõusu, kukkus Eesti päritolu kaupade eksport augustis taas langusesse. Aastases võrdluses vähenes see 5%. Käesoleva aasta kaheksa kuuga on eksport vähenenud 9%.

Ligikaudu pool ekspordi langusest augustis tuli õlitoodete väljaveo vähenemisest. Samas vähenes eksport ka siis, kui eraldada õlitooted kaupade väljaveo kogupildist. Tuleks aga arvestada, et ekspordihinnad on tugevas languses. Hinnamõju arvestamata kasvas Eesti päritolu kaupade eksport esialgsete arvestuste järgi ligi protsendi võrra. Samuti suurenes hinnamõju arvestamata ehk püsivhindades õlitoodete väljavedu. See on oluliselt nõrgem tulemus, kui me nägime juunis ja juulis. Kuigi õlitoodete väljaveo vähenemisel oli tugev mõju ja ekspordilangus oli võrdlemisi laiapõhjaline, oli augustis siiski ka palju kaupu, mille eksport suurenes. Selliste kaubagruppide osakaal oli ligi 30%. Kõige enam suurenes puittoodete ja mõõteriistade, aga ka elektroonika, desinfitseerimisvahendite ja keemiatoodete väljavedu.

Eksport vähenes kõikidesse Põhjamaadesse

Kui vaadata riike, siis olid suurimad ekspordilangused kõikidesse Põhjamaadesse: Taani, Soome, Norrasse ja Rootsi, kuid samuti ka Saksamaale. Taani suunal mõjutas ekspordi vähenemist enim põlevkiviõlitoodete, Soome suunal aga elektriseadmete väljaveo vähenemine. Samas on eksport Hiinasse suurenenud sel aastal juba viimased viis kuud järjest. Hiina suunaline eksport kasvas augustis peamiselt elektriseadmete väljaveo arvelt.

Eesti kaupade turuosa on suurenenud

Kuigi kaupade eksport Eestist on sel aastal tugevasti vähenenud, on selle turuosa teise kvartali seisuga meie suuremate kaubanduspartnerite juures sel aastal suurenenud. Soomes, Rootsis, Lätis, Saksamaal ja USA-s, mis moodustavad kokku veidi üle poole meie kaupade väljaveost. Kui meie kaupade turuosa on Soomes on viimastel aastatel pidevalt kasvanud, siis teiste riikide juures on see olnud üsnagi ebaühtlane. Näiteks, meie kaupade ekspordi turuosa Rootsis on viimasel kolmel aastal vähenenud peamiselt elektroonikaseadmete väljeveo vähenemise arvelt, samas kui sel aastal on taas näha tagasihoidlikku turuosa tõusu.

Enamus impordi langusest tuli tootmissisendite sisseveo vähenemisest

Kaupade import vähenes augustis aastases võrdluses 4%. Ligi kaks kolmandikku impordi langusest tuli tootmissisendite sisseveo vähenemisest, kuid oluline mõju oli ka transpordivahendite ja sõiduautode sisseveo vähenemisel. Kuigi tootmissisendite impordilangus on aprilli ja mai põhjast tasapisi taandumas, viitab see jätkuvalt lähiajal tootmismahtude langusele või siis vaid nõrgale kasvule.

Viiruse uus levik mõjutab lähikuude välisnõudluse väljavaateid

Samas on Eesti ettevõtete hinnang oma ekspordikasvu väljavaate suhtes teise kvartali madalseisust paranenud ning augustis paranes veelgi nende hinnang oma eksporditellimuste suurenemise suhtes. Tõsi küll, septembris see halvenes taas veidi. Euroala – kuhu läheb 47% meie kaupade väljaveost – töötleva tööstuse ehk peamise kaupu eksportiva majandusharu ostujuhtideindeks (mis näitab majandusaktiivsust) näitab juba alates juulist kasvu ning ka septembris selle näitaja paranemine jätkus. Samas on viimasel paaril kuul halvenenud olukord teenuste sektoris ning koos sellega ka kogumajanduses. See tähendab aga negatiivset mõju euroala nõudlusele. Viiruse uus levik mõjutab lähikuude välisnõudluse väljavaateid.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..