Ekspordikasv sel aastal küll tugev, kuid see pole laiapõhjaline

Ekspordikasv sel aastal küll tugev, kuid see pole laiapõhjaline

Sel aastal on ekspordikasv kiirenenud

Augustis kasvas Eestis toodetud kaupade eksport aastases võrdluses 4% ning käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga on eksport suurenenud 10% ehk 619 miljonit eurot. Hinnakasvuga korrigeerituna ehk püsivhindades kasvas kaupade eksport augustis aga vaid 2% ja kaheksa kuuga kokku 8%. Sel aastal on ekspordikasv kiirenenud.

Eesti kaupade ekspordikasv olnud EL-s kiireimate hulgas

Esimese seitsme kuu võrdluses on Eesti kaupade ekspordikasv olnud Euroopa Liidus kiireimate hulgas. Meist eespool on neli riiki. EL-s kasvab kaupade eksport kiiremini väiksemates ja keskmisest madalama elatustasemega riikides. Kõiki esimese viie kiirema ekspordikasvuga riike (näiteks Küprost, Maltat, Kreekat) ei iseloomusta aga majanduse suur ekspordisõltuvus ehk kõrge ekspordi osakaal SKP-s.

Ekspordikasv ei ole laiapõhjaline

Kuigi ekspordikasv on sel aastal kiirenenud, ei ole kasv olnud laiapõhjaline –ligikaudu kaks kolmandikku selleaastasest ekspordikasvust on tulnud õlitoodete (sealhulgas põlevkiviõlitoodete) suurenenud ekspordist. Kuigi õlitoodete ekspordihinnad kasvavad kiiresti, on ka ekspordimahud tugeva kasvuga. Õlitoodete kiire kasvu taga on soodne konjunktuur ja suurenenud tootmisvõimsused. Õlitoodete kõrval on ekspordikasvu sel aastal panustanud rohkem veel puittoodete väljavedu, kuid selle kaubagrupi osakaal ekspordikasvus on „vaid“ 13%. Kõige enam pidurdab ekspordikasvu jätkuvalt mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine. Sel aastal on nende toodete väljavedu vähenenud 132 miljoni euro võrra.

Milline oleks ekspordipilt siis, kui eraldada sellest suured mõjutajad?

Kui kaupade koguekspordist eraldada õlitooted, oleks sel aastal ekspordikasv alla 4%. Kui eraldada aga õlitooted ja mobiilsideseadmed (ligikaudu viiendik kaupade ekspordist), siis jääks sel aastal kaupade ekspordikasvuks ligikaudu 7%. Mõlemal juhul oleks tegemist aeglustumisega eelmise aastaga võrreldes.

Mobiilsideseadmete väljaveo languse negatiivne mõju ei ole majanduskasvule väga suur

Kuigi mobiilsideseadmete eksport on tugevasti vähenenud, on selle negatiivne mõju majanduskasvule proportsionaalselt tagasihoidlikum, kuna elektroonikatööstuses on Eestis loodud lisandväärtuse osakaal käibes väga väike. Õlitoodete lisandväärtuse osakaal käibes on aga töötleva tööstuse keskmise lähedal ja seega on nende toodete tootmismahu kasvul SKP-le võrdlemisi tugev efekt.

Kõige enam on eksport kasvanud USA-sse ja Soome

Mobiilsideseadmete  väljaveo tugev vähenemine selgitab, miks on sel aastal kaupade eksport enim vähenenud Rootsi. Kõige enam on sel aastal eksport kasvanud aga USA-sse ja Soome. Kui USA-sse tublisti üle poole ekspordikasvust tuleb mobiilsideseadmetest, siis Soome suunal on ekspordikasv olnud mitmekesisem. Eestist Soome suunatud eksport ongi teiste kaubanduspartneritega võrreldes kaupade lõikes kõige mitmekesisem.

Enamike tegevusalade eksporditellimused kasvavad jätkuvalt

Juulis ja augustis töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäibe osakaal nende kogukäibes küll veidi vähenes, kuid aasta esimese kaheksa kuuga kokku on see püsinud samal tasemel (67%), nagu möödunud aastalgi. Kogu tööstustoodangu eksporditellimused on sel aastal küll languses olnud, kuid selle taga on peamiselt elektroonikatooted. Selle kaubagrupi eksporditellimuste vähenemine on viimastel kuudel isegi süvenenud, mis näitab, et veel lähikuudel ei saa oodata mobiilsideseadmete väljaveo püsivat kasvu. 12-st tellimustest sõltuvast tööstusharust on tellimused langenud neljas, sealhulgas metallitööstuses. USA poolt paljudele riikidele kehtestatud impordi tollitariifid terase- ja alumiiniumtoodetele suurendavad Euroopas nende kaupade ülejääki, samuti on tööstusmetallide hinnakasv sel aastal aeglustunud ning kolmandas kvartalis isegi langusesse läinud. Nende trendide taga ei ole aga ainult tollitariifide mõju.

Impordihindade kasv ületab üha rohkem ekspordihindade kasvu

Kui kaubandustingimused olid 2016-2017. aastatel Eesti jaoks soodsad ehk ekspordihinnad kasvasid impordihindadest kiiremini, siis sel aastal on olukord järk-järgult halvenenud. Impordihindade kasv ületab üha rohkem ekspordihindade kasvu – see tähendab ka seda, et imporditud tootmissisendid on ekspordiks mõeldud müügihindadega võrreldes kallimaks muutunud, mis mõjub ettevõtete finantsseisule negatiivselt. Samas on pilt tegevusalade lõikes üsna erinev.

Välisnõudlus on tasapisi nõrgenemas

Meie hinnangul on välisnõudlus tasapisi nõrgenemas. Eesti suuremate kaubanduspartnerite – Soome, Rootsi, Läti ja Saksamaa- majandused kasvavad küll veel lähiajal korralikult, kuid nende kasvud on aeglustumas. Eesti tööstusettevõtete lähikuude ekspordikasvu ootused on jätkuvalt tugevad, kuid need on möödunud aasta keskpaiga tipust veidi allapoole tulnud. Samuti leitakse, et nende konkurentsivõime välisturul on nõrgenemas.