Ekspordilanguse taga on üksikud kaubagrupid

Ekspordilanguse taga on üksikud kaubagrupid

Ilma mineraaltoodete ja mobiilsideseadmeteta oleks eksport suurenenud

Eestis toodetud kaupade eksport vähenes oktoobris 10 protsenti. Eksport on languses olnud juba viis kuud järjest ning selle aasta esimese kümne kuuga on see jäänud eelmise aastaga ligikaudu samale tasemele. Samas on ekspordi viletsa tulemuse taga peamiselt kolm kaubagruppi – põlevkiviõlitooted, elektrienergia ja mobiilsideseadmed. Ilma nende kaupadeta oleks ekspordikasv nii oktoobris kui ka selle aasta esimesel kümnel kuul keskmisena olnud võrdlemisi tugev.

Riikide lõikes on ekspordi tugevama suurenemise või vähenemise taga vaid ükskikud kaubagrupid

Riikide järgi on eksport suurenenud sel aastal kõige enam USA-sse, Taani ja Hispaaniasse, vähenenud aga Singapuri, Lätti, Togosse ja Saudi-Araabiasse. Samas on ekspordi suurenemise või vähenemise põhjuseks üksikud kaubad – USA suunal peamiselt mobiilsideseadmed, Taani ja Hispaania suunal aga põlevkiviõlitooted. Ekspordi vähenemine eelpoolnimetatud riikidesse on toimunud peamiselt põlevkiviõlitoodete, Lätis lisaks veel elektrienergia ekspordi languse tõttu.

Ekspordilangus ei ole laiapõhjaline

Kokkuvõttes võib öelda, et kuigi kaupade eksport tervikuna on viimastel kuudel tugevasse langusesse läinud, ei ole see laiapõhjaline. SKP arvestuse järgi on selle aasta esimese üheksa kuuga kaupade ekspordikasv püsivhindades eelmise aastaga võrreldes tublisti kiirenenud ja puhasekspordi (ekspordi ja impordi vahe) panus majanduskasvu on viimase kuue aasta tugevaim. Suurima kaupu eksportiva majandusharu, töötleva tööstuse, tootmismahtude ja käibekasv tulevadki peamiselt ekspordist, kuna koduturule suunatud kaupade käibekasv on sel aastal järsult aeglustunud.

Eesti suuremate kaubanduspartnerite impordikasv on aeglustunud või ka languses

Kui võrrelda kaupade ekspordikasvu teistes Euroopa riikides, siis enamikes on see käesoleval aastal kas aeglustunud või mõnes ka langusesse läinud. Maailma kaubandusmaht on sel aastal vähenenud – viimati nägime kogu maailma kaubandusmahu langust 10 aastat tagasi, 2009. aasta majanduskriisi aegu. Samuti on kas aeglustunud või ka languses meie suuremate kaubanduspartnerite import ehk nende nõudlus. Küll aga tuleks siin positiivselt esile tuua Soome – meie suurima kaubanduspartneri – kaupade impordi, mille languse põhi jäi käesoleva aasta algusesse ning mis on viimastel kuudel juba kasvuni jõudnud. Impordikasv on viimastel kuudel paranenud ka Taanis. Samuti on Soome majanduskasv aasta algusega võrreldes kosunud ning Taanis on viimastel kvartalitel olnud korralik majanduskasv.

Välisnõudluse nõrgenemine peaks jätkuma

Kuigi Eesti ekspordikasv on olnud üle ootuste tugev (ligikaudu pool kolmanda kvartali majanduskasvust tuli puhasekspordikasvust), on tööstusettevõtete hinnangud oma eksporditellimustele ja nende ekspordiootused halvenenud. Samuti on üha rohkemate ettevõtete jaoks muutunud nõrgenenud nõudlus tootmist piiravaks teguriks. Praeguse prognoosi järgi peaks välisnõudluse nõrgenemine järgmisel aastal jätkuma, mistõttu tuleks arvestada ka halvemate ekspordivõimalustega. Samas, kuna Eesti ekspordikasvu on juba pikemat aega palju mõjutanud üksikud kaubagrupid ning ka riikide lõikes on kasvuväljavaade erinev, siis ei saa välisnõudluse nõrgenemist üks-ühele Eesti ekspordi lõppnumbritesse üle kanda.

 

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..