Ettevõtete käibelangus on taandumas

Ettevõtete käibelangus on taandumas

  • Ettevõtete müügitulu vähenes teises kvartalis 18%, investeeringud vähenesid ligi veerandi võrra
  • Tööjõukulude vähenemine oli käibe langusega võrreldes aeglasem
  • Ettevõtete müügitulu langus on taandumas ja kindlustunne on paranemas
  • Majanduse kriisist väljumist võib pidurdada viiruse leviku laienemine

Eesti ettevõtete müügitulu kukkus teises kvartalis aastases võrdluses ligi 18% ning selle aasta esimese poolaastaga on see vähenenud 11%. Kõige suurem mõju tuli hulgikaubanduse, sõidukite müügi, töötleva tööstuse ja transpordi (eelkõige veetranspordi) käibelangusest. Need neli tegevusala andsid ligi 80% kogu ettevõtete sektori müügitulu vähenemisest. Samas oli teises kvartalis tegevusalasid – näiteks põllumajandus, posti- ja kulleriteenus ning info ja side – kus käive suurenes, kuid nende mõju sektori üldpildile oli väga väike. Ettevõtete lisandväärtus (ehk müügitulu, millest on maha arvatud tootmiseks ja teenuste osutamiseks vajalike sisendite kulud) vähenes teises kvartalis 12%. Samas, kuna hinnad on languses, siis oli püsivhindades kukkumine ilmselt väiksem. Kuna ettevõtete sektor on ligi 70% kogu Eesti majandusest, siis on sellel oluline mõju kogulisandväärtuse ja SKP muutusele.

Tööjõukulud ei vähenenud käibega samas tempos

Sarnaselt eelmise majanduslangusega, ei suutnud ettevõtted langetada oma tööjõukulusid käibega samas tempos – tööjõukulud vähenesid vaid 8%. See on tõstnud tööjõukulude osakaalu käibes sel aastal samasugusele kõrgele tasemele (15%), nagu me nägime ka 2009. aasta alguses. Samas on vähenenud ettevõtete sektori kasumlikkus (kasumi osakaal käibes). Kuigi kvartali numbrites on ettevõtete kasumi arvestamine lihtsustatud ja vaid indikatiivne, näitab see vähemalt ligikaudselt, mis on toimunud selle näitajaga pandeemia ajal. Teises kvartalis vähenes ettevõtete kogukasum aastases võrdluses 23% ning selle aasta esimesel poolaastal 21%.

Ettevõtted investeerivad vähem

Teises kvartalis vähenesid ettevõtete investeeringud aastases võrdluses veerandi võrra. Siin olid põhjuseks nii kriisi mõjud ja ebakindluse suurenemine, kui ka baasefekt. Ettevõtete investeeringud on kvartalite lõikes väga volatiilsed. Eelmise aasta esimeses kahes kvartalis suurenesid need aastases võrdluses üle 30% ning tõstsid sellega võrdlusbaasi kõrgemale. Kõige tugevam mõju ettevõtete investeeringute vähenemisele tuli töötlevast tööstusest, kus investeeringud vähenesid aastases võrdluses kolmandiku võrra ning mille osakaal sektori investeeringute languses oli 30%. Tugeva mõjuga olid veel investeeringute vähenemine energiatootmises, hulgi- ja jaekaubanduses, transpordis ja kinnisvaraarenduses. Need viis tegevusala andsid ligi kolmveerandi kogu ettevõtete sektori investeeringute vähenemisest.

Müügitulu langus on taandumas ja kindlustunne on paranemas

Kuigi teises kvartalis oli ettevõtete müügitulu langus sügav, oli pilt kuude lõikes erinev. Ettevõtete deklareeritud käive tegi aprillis ja mais väga järsu kukkumise, kuid juba juunis see langus taandus kiiresti. Tööstussektori langus juunis aeglustus, kuid näiteks jaekaubandusettevõtete müügitulu kasv püsivhindades taastus juba mais (juulis kasvas see aastases võrdluses 4%). Juulis oli ettevõtete käibelangus küll veidi suurem, kui juunis, kuid oluliselt väiksem, kui aprillis ja mais. Samuti on taandumas ettevõtete töösuhete arv. See oli kõige madalam mai lõpust kuni juuni keskpaigani ning on pärast seda perioodi hakanud ülespoole liikuma. Siiski oli ettevõtetes augusti keskel veel ligi 14 500 töötajat ehk 2% vähem, kui aasta tagasi. Ettevõtete sektori langusest taandumist kirjeldab ka kindlustunde paranemine. Kindlustunde põhi jäi, sõltuvalt sektorist aprilli või maisse, kuid see on juunis ja juulis paranenud. Samas, kriisieelse tasemeni veel jõutud ei ole. Tugevama tõusu on teinud aga tööstussektori tootmise ja teenuste sektori nõudluse ootused eesolevatel kuudel – vastav indeks on kerkinud juba kriisieelse taseme lähedale.

Majanduse kriisist väljumist võib pidurdada viiruse leviku laienemine

Kuigi majanduslangus Euroopas on väga sügav olnud, on meie suuremad kaubanduspartnerid suhteliselt väiksema löögi saanud ning tõenäoliselt taastuvad nad kriisist kiiremini kui näiteks Lääne- ja Lõuna-Euroopa riigid. Maailma kaubandusmaht vähenes juunis veel palju, kuid see langus oli mai põhjast taandunud. Samuti on paranenud euroala ostujuhtide indeks, mis näitas nii juuni kui ka juulis juba majanduskasvu. See viitab aga tasapisi kosuvale ekspordinõudlusele. Eesti majanduse taastumine langusest tuleb nüüd oluliselt kiirem, kui eelmise majanduskriisi ajal. Samas on võrdlemisi suur risk, et kriisist väljumist võib pidurdada koroonaviiruse leviku laienemine.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..