Ettevõtetesektori kasumi ja investeeringute kasvud olid ootuspärased

Ettevõtetesektori kasumi ja investeeringute kasvud olid ootuspärased

Ettevõtete kasumi suurenemise taga paljuski baasefekt

Pärast pooleaastast langust suurenes ettevõtetesektori kogukasum selle aasta kolmandas kvartalis taas viiendiku võrra. Kasumi suurenemine oli ootuspärane, kuna eelmise aasta samas kvartalis tegi ettevõtetesektori kasum tugeva languse ning sellest tekkis nüüd ka positiivne baasefekt.

Kasumite kasv oli koondunud peamiselt kolme tegevusalasse

Ettevõtete kasumite kasvu taga olid peamiselt kolm tegevusala – töötlev tööstus, hulgikaubandus ja kinnisvaraalane tegevus. Töötleva tööstuse kasumi kasv tuli peamiselt puidu- ja põlevkiviõlitööstusest ning metalltoodete tootmisest. Tugeva languse tegi kasum aga ehituses ja IKT sektoris ning põllumajandusettevõtted olid kokkuvõttes kahjumis. Põllumajandusettevõtete kahjumi põhjuseks oli müügitulu kasvu tugev aeglustumine, samas kui kulude kasv kiirenes.  Samas oleks põllumajanduses mõistlik vaadata aastast kasuminumbrit, kuna põllumajandussektori kasum tuleb toetustest, mis võetakse arvele aasta lõpus. Kuigi ehituses jätkus kolmandas kvartalis tugev müügitulukasv, suurenesid kulud (eriti just tööjõukulud) kiiremini, mis lõpptulemusena vähendas sektori kasumit.

Eesti ettevõtetesektori kasumlikkus on liikunud lähemale EL keskmisele

Kui aga vaadata ettevõtete kasumite osakaalu käibes, siis on see sel aastal vähenenud ning samasugune alanev trend on olnud ka pikemas tagasivaates. EL riikide võrdluses paikneb Eesti ettevõtetesektor oma kasumi osakaaluga sektori lisandväärtuses riikide keskmises grupis. Eesti ettevõtete kasumlikkus on aastatega liikunud lähemale EL keskmisele näitajale. Möödunud aastal oli see näitaja meist suurem peamiselt endistes idabloki riikides ja ka näiteks Kreekas.

Tööjõukulude kasv liigub koos käibekasvuga

Kui aastatel 2014-2016 ületas tööjõukulude kasv oluliselt ettevõtete müügitulu kasvu või isegi langust, siis alates 2017.aastast on need kaks näitajat kasvanud peaaegu sünkroonis. Samas, varasemate aastate liigkiire tööjõukulude kasv on viinud selle näitaja käibe suhtes ajalooliselt väga kõrgele tasemele ning see on püsinud seal suhteliselt stabiilselt viimased kolm aastat. Meie hinnangul peaks palgakasv lähiaastatel veidi aeglustuma, kuid see jääb ikkagi võrdlemisi tugevaks.  Hõivatute arvu kasv aga pidurdub ning see peaks kokkuvõttes tööjõukulu kasvu pidurdama. Samuti on oodata ka ettevõtete käibekasvu aeglustumist.

Ka investeeringute kasvu taga oli peamiselt baasefekt

Ka ettevõtete investeeringute kasvule pöördumine (pärast kahte järjestikust languskvartalit) oli ootuspärane – kolmandas kvartalis kasvasid ettevõtete investeeringud 13%. Möödunud aasta esimesel poolaastal tehti puidutööstuses, transpordisektoris ning rentimisteenustega tegelevates ettevõtetes erakorralisi suurinvesteeringuid, mis andsid selle aasta esimesel poolaastal baasefektina tulemuseks investeeringute languse. Selle aasta kolmandas kvartalis sellist negatiivset baasefekti enam ei olnud. Ettevõtete investeerimisaktiivsust näitab ka nende laenuportfelli kasv korralik kasv. Ettevõtted märgivad oma investeeringuid kvartalitesse väga erinevalt – mõnikord tehakse seda aastases kokkuvõttes. Ettevõtete investeeringute osakaal käibes on aga langustrendis ning ka osakaal sektori lisandväärtuses on viimastel aastatel järsult madalamale langenud. Samas on need jõudnud EL keskmise tasemeni. Lähiriikidest oli möödunud aastal  ettevõtete investeeringute osakaal sektori lisandväärtuses meist madalam näiteks Lätis, Leedus ja Soomes. Samas kui Rootsis on investeeringute tase meist kõrgem.

Ettevõtete tööjõu tootlikkuse ja tööjõukulude kasvu vahe on vähenenud

Kuna Eestis on juba lähiaastatel oodata hõivatute arvu kasvu pidurdumist, siis on ettevõtete käivete ja kokkuvõttes, majanduskasvu, hoidmiseks tarvis tootlikkust tõsta. Selleks on aga teatavasti tarvis investeerida rohkem efektiivsusesse. Kuigi ettevõtete tööjõu tootlikkus suurenes kolmandas kvartalis kümnendiku võrra ja viimase kahe aasta jooksul on tootlikkuse kasv paranenud, on pikemas vaates ikkagi tegemist tagasihoidlike numbritega. Samas on positiivne see, et ettevõtete tööjõu tootlikkuse kasv on tasapisi liikunud lähemale tööjõukulude kasvule, mis tähendab seda, et ettevõtete hinnapõhine konkurentsivõime saab üha vähem kahjustada. Ideaalis peaks tootlikkus ületama tööjõukulude kasvu või siis vähemalt nendega samas tempos liikuma.

Ettevõtete kvartalistatistikasse tuleks suhtuda ettevaatlikkusega, kuna see ei ole täpne

Täna avaldatud ettevõtete kvartaliarvestust ehk kiirstatistikat tuleks võtta esialgsena ja kindlasti mitte väga täpsena. Viimaste aastate kogemus näitab, et Statistikaamet korrigeerib ettevõtete aastase arvestusega neid näitajaid üsna palju – eriti puudutab see investeeringuid, aga ka kvartalite kasumeid. Erinevus aasta- ja kvartalistatistika vahel on viimastel aastatel suurenenud. Näiteks on aastase statistika järgi arvutatud ettevõtete investeeringud kvartalites arvutatust ligikaudu poole võrra suuremad. Ettevõtete käivete juures on see vahe ligikaudu kümnendik. Kui möödunud aasta kevadel näitasid ettevõtete investeeringud SKP arvestuses neli aastat järjest langust, selle aasta kevadel kolm aastat, siis viimased arvestused on ettevõtete investeeringud taandanud kahele aastale.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..