Euro tugevnemise otsene mõju Eesti majandusele on tagasihoidlik

Euro tugevnemise otsene mõju Eesti majandusele on tagasihoidlik

Kuigi euro on tugevnenud USA dollari suhtes selle aasta algusest ligikaudu 12% ning on praegu juba 1,18 (01.08.17), on euro nõrgem kui selle pikaajaline keskmine. Näiteks on euro 10 aasta keskmine vahetuskurss vastu dollarit ligikaudu 1,30.

Euroala majanduse parem väljavaade tugevdab eurot

Euro tugevuse taga on ühest küljest euroala majanduse tugevnemine ning kapitaliturgude eeldus, et Euroopa Keskpank (EKP) võib hakata varsti järk-järgult oma varaostuprogrammi vähendama. See peaks omakorda ja teoreetiliselt euroala riigivõlakirjade tootlusi kergitama ning suunama rohkem raha eurosse. Turud ootavad varaostuprogrammi peatset vähendamist vaatamata sellele, et Mario Draghi lubas viimasel juulikuisel EKP Nõukogu istungil jätkata varem kokkulepitud mahus varaostuprogrammiga (60 miljardit eurot kuus) vähemalt käesoleva aasta lõpuni ning vajadusel ka pärast seda. Seega ei alustata varaostuprogrammi vähendamist varem kui järgmisel aastal. Teisest küljest hoiab dollari tugevnemist tagasi ebakindlus lähemal ajal USA Föderaalreservi intressimäära tõstmise jätkumise kohta (kuigi suure tõenäosusega tehakse seda käesoleva aasta detsembris). Meie hinnangul võib euro tugevnemine dollari suhtes veel eesolevate kuude jooksul jätkuda.

Kõige enam tehakse Eestis väliskaubandustehinguid dollaris naftatoodete, elektriseadmete ja elektroonikaga

Tugevam valuuta on teoreetiliselt küll ebasoodne ekspordile ja muudab impordi soodsamaks, kuid Eestis toimub siiski põhiosa väliskaubandustehingutest euros. Möödunud aastal oli kaupade ekspordis dollaris tehingute osakaal „vaid“ 11% ning impordis 13%. Kõige enam toimub dollaris väliskaubandustehinguid kütuste ja naftatoodete (nii ekspordis kui impordis osakaal üle 40% kogu dollaris tehtud väliskaubandustehingutest) ning elektriseadmete ja elektroonikatoodetega (osakaal ligikaudu 20%). Riigiti tehakse ekspordis dollaris tehinguid kõige enam USA, Mehhiko ja Venemaaga, impordis aga Hiina, Venemaa, Leedu (peamiselt kütused) ja USA-ga. Euro praeguse tugevnemise (vastu dollarit) mõju peaks Eesti ekspordile olema tagasihoidlik ning ka impordis ei ole selle mõju eriti laiapõhjaline. Suuremat ja positiivsemat mõju avaldab ekspordile tugevam välisnõudlus.

Nõrgem dollar muudab kütuste impordi eurosse ümber arvestades soodsamaks

Üldiselt on aga nii, et dollari tugevusel või nõrkusel on olnud vastupidine seos nafta (-toodete) hindadega. Selle üheks põhjuseks on, et dollar on enamike toorainete referentshind (sh kauplemine toimub dollaris). Kui dollar nõrgeneb, siis naftahind tõuseb (ja vastupidi). Samas ei pea see seos alati paika, kuna naftahinda mõjutab palju muid tegureid- näiteks nafta tootmismahud ning sellega seotud ootused ja riskid, varud jms.

Valuuta vahetuskursi kõrval on oluline jälgida ka seda, mis toimub ekspordi- ja impordihindadega

Mõlemad hinnad on alates möödunud aasta sügisest tõusuteel – möödunud aastal kiirenevas tempos, kuid sel aastal on nende kasvutempo aeglustunud (peamiselt põlevkiviõlitoodete hinnakasvu aeglustumise tõttu). Kusjuures impordihindade tõus on aeglustunud kiiremini, kui ekspordihinnad ning koos sellega on veidi paranenud eksportivate ettevõtete kaubandustingimused.