Euroalal on liiga palju raha liiga vähese nõudluse kohta?

Euroalal on liiga palju raha liiga vähese nõudluse kohta?

 

  • Kasvanud jooksevkonto ülejääk ning üha suurem sääst võrreldes investeeringutega on aidanud euroalal kaasa intressimäärade langemisele.
  • Kokkuhoiupoliitika abil, mis on parandanud valitsemissektori eelarve tasakaalu, on see majandussektor panustanud kõige enam euroala suurenenud säästudesse võrreldes investeeringutega.
  • Liikmesriikidest on euroala säästude-investeeringute vahesse andnud suurima panuse Saksamaa, mille majandus on võitnud alahinnatud eurost.

Intressimäärad ei hakka euroalal tõusma enne, kui säästude vahe investeeringutega ehk rahapakkumise ja selle nõudluse vahe, oluliselt ei vähene. Euroala liikmesriigid vajavad selleks aga erinevat poliitikat. Kui netoimportijad peaksid parandama oma ekspordi konkurentsivõimet, siis netoeksportijatel tuleks eelkõige suurendada oma sisemajanduse nõudlust. Aitab ka majanduse fiskaalne stimuleerimine, kuid see ei ole universaalne soovitus euroalale, kuna mõnes liikmesriigis on eelarvepuudujääk siiani liiga suur. Kuna neutraalne intressimäär (teoreetiline intressimäär, mis toetab stabiilset majanduskasvu ja millel on inflatsioonile neutraalne mõju) on pikemas vaates erinevatel põhjustel langenud, siis peaks säästude ja investeeringute vahe vähendamisel olema euroalal võrdlemisi väike mõju.

Täpsemalt loe analüüsi tulemustest (inglise keeles) siit.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..