Euroopa Liidu mõju Eesti majandusele on 15 aastaga suurenenud

Euroopa Liidu mõju Eesti majandusele on 15 aastaga suurenenud

  • Hinnanguliselt üle kolmandiku Eesti SKP-st luuakse EL liikmesriikidesse suunatud ekspordi kaudu
  • Üksikud EL riigid – eelkõige Rootsi ja Soome – muudavad mõju hindamisel üldpilti väga palju
  • Rootsit arvestamata on EL liikmesriikide osakaal Eesti kaupade ekspordis viimastel aastatel suurenenud, kuid möödunud kümnendi keskpaigaga võrreldes olulist muutust ei ole toimunud
  • Euro osakaal on pikemas tagasivaates Eesti väliskaubandustehingutes suurenenud ning selles valuutas toimub enamus väliskaubandustehingute mahust
  • Rootsit arvestamata on EL osakaal Eestisse tehtud välisinvesteeringute seisus viimase 15 aastaga tõusnud
  • Soomet arvestamata on EL liikmesriikides teenitud tööjõutulu osakaal tõusnud
  • EL rahadel – struktuurivahenditel ja põllumajanduse otsetoetustel – on olnud oluline roll Eesti majandusarengus
  • Eesti SKP inimese kohta, palgad ja hinnad on viimase 15 aastaga EL keskmisele küll lähemale liikunud, kuid EL-i kuulumise mõju on selle juures raske hinnata

Eestil täitub sel aastal Euroopa Liidu liikmena 15 aastat. See on piisavalt pikk aeg, et hinnata EL siseturul osalemise kasu meie majandusele. Samas on seda ka keeruline teha, kuna Eesti on alates taasiseseisvumisest olnud avatud majandusega riik ning seetõttu on formaalselt siseturul osalemisest ja EL riikidega majandussuhete arendamisest saadud kasu raske eraldada. Teine teema on Eesti välismajandussuhted kolmandate riikidega, mille arengule on EL-i kuulumine tõenäoliselt rohkem kaasa aidanud, kui me üksi oleksime suutnud. Eesti majanduse avatuse ja samal ajal ka väiksuse tõttu mõjutab väliskeskkond meid väga palju.

Eesti majanduse väiksuse ja avatuse tõttu on EL ühisturg meie jaoks väga tähtis

Enamus Eesti kaupade ja teenuste ekspordist ja impordist toimub EL liikmesriikidega, kuhu suunatakse 75% Eesti ekspordist ja kust tuleb 81% koguimpordist. Seega on EL ühisturg Eesti jaoks väga tähtis. Ühisturul tegutsemise eelduseks on küll EL nelja põhivabaduse – kaupade, teenuste, kapitali ja inimeste (tööjõu) vaba liikumine, kuid teatavasti ei ole nendes kõigis ikka veel sajaprotsendilist vabadust. Kõige enam on arenguruumi teenuste vaba liikumise juures. Lisaks nendele neljale põhivabadusele, peetakse üha enam vajalikuks ka andmete vabamat liikumist. Kuidas need põhivabadused on Eesti majandust mõjutanud?

Üle kolmandiku Eesti SKP-st luuakse EL liikmesriikidesse suunatud ekspordi kaudu

Väliskaubanduse suur osakaal tähendab väga olulist mõju Eesti majandusele. Hinnanguliselt loodi möödunud aastal 37% Eesti SKP-st EL liikmesriikidesse suunatud ekspordi kaudu. Kui vaadata ainult kaupade eksporti viimase 15 aasta jooksul, siis on nende rahaline maht küll 2,6 korda suurenenud, kuid kogu EL mõju Eesti majandusele nende aastate jooksul suurenenud ei ole. Eestist EL-i suunatud kaupade osakaal koguekspordis on läbinud suured tõusud ja langused, kuid kindlat tõusutrendi näha ei ole. Viimase kolme aastaga on EL riikide osakaal Eesti kaupade ekspordis ja impordis hoopis vähenenud. Siin ei ole aga tegemist millegi süsteemsega ehk EL-i üldise teemaga. Ekspordi juures on selle põhjuseks peamiselt meie suuruselt teise kaubanduspartneri, Rootsi, osakaalu tugev langus, kuhu on veetud vähem mobiilsideseadmeid. Seega, mõjude hindamine EL, kui terviku suhtes, ei ole väga mõistlik, kuna selle mõju Eesti majandusele on koondunud sageli üksikutele riikidele: väliskaubanduses moodustavad esimesed kaks riiki (Soome ja Rootsi) üle 30% ja esimesed viis juba üle poole Eesti ekspordist.

Enamus Eesti väliskaubandustehinguid toimub euros

EL-ga liitudes võtsime kasutusele euro. See ühisvaluuta on meie majandussuhteid teiste riikidega lihtsustanud ning suurendanud kindlustunnet Eesti majanduse ja valuuta suhtes. Eesti kasutas ka enne 2011. aastat eurot palju oma väliskaubandustehingutes, kuid pärast euroalaga ametlikult liitumist tõusis euro osakaal järsult. Viimastel aastatel on euro osakaal väliskaubandustehingutes langenud koos EL liikmesriikide osakaalu vähenemisega Eesti väliskaubanduses ning seda eriti just möödunud aastal mobiilsideseadmete väljaveo kasvuga USA-sse ja dollari osakaalu järsu tõusuga. Eelmisel aastal oli kaupade eksporditehingutes euro osakaal 78% ja imporditehingutes 76% (maksimum on olnud vastavalt 83 ja 85%). Vaatamata selle võib öelda, et enamus Eesti väliskaubandusest toimub ühes valuutas, euros.

EL liikmesriikide osakaal Eestisse tehtud välisinvesteeringute seisus on viimase 15 aastaga tõusnud

Välisriikidest Eestisse tehtud otseinvesteeringute seis SKP suhtes on Eesti taasiseseisvumise ajal jõudsalt tõusnud, kuid 4 aastat tagasi see kasv pidurdus ning on viimasel paaril aastal isegi veidi langenud. Möödunud aastal oli Eestisse tehtud välisinvesteeringuid 83% SKP suhtes, mis on EL-s kõrge kaheksas tulemus. Välisinvesteeringud on Eestisse toonud töökohti, panustanud oluliselt meie majanduskasvu ja seega ka maksutuludesse aga samuti ka „eksportinud“ meile teadmust ettevõtete juhtimisest ning ettevõtlus- ja organisatsioonikultuurist. EL liikmesriikide osakaal kõikidest Eestisse tehtud välisinvesteeringutest oli eelmisel aastal 85%. See on küll viimasel neljal aastal kasvama hakanud, kuid kui minna tagasi möödunud kümnendi algusesse, siis mingit olulist muutust toimunud ei ole. Uute välisinvesteeringute maht EL-st on alates möödunud kümnendi keskpaigast tugevasti langenud, saavutas oma põhja 2014. aastal ning on seejärel taas kasvama hakanud. Sarnaselt ekspordile, on ka siin olnud piduriks Rootsi välisinvesteeringute järsk vähenemine. Ilma Rootsita on EL osakaal Eestisse tehtud välisinvesteeringute seisus viimase 15 aastaga tõusnud. Viimasel neljal aastal on Eestisse tehtud uute välisinvesteeringute taga olnud peamiselt Luksemburg, Soome, Rootsi ja Suurbritannia. Viimasel kolmel aastal on Eestisse tehtud uute välisinvesteeringute mahud küll kasvanud, kuid see kasv pole olnud laiapõhjaline – üle 60% uutest välisinvesteeringutest on tehtud vaid finantssektorisse.

Nii nagu Eestisse tehtud välisinvesteeringud, on ka meie ettevõtete välismaale tehtud otseinvesteeringute osakaal SKP suhtes tõusnud. Selle numbriga me aga kiidelda ei saa, kuna oleme oma 27 protsendiga SKP suhtes EL liikmesriikide hulgas alles 16. kohal. Samuti, sarnaselt siia tehtud välisinvesteeringutele, on EL liikmesriikide osakaal Eestist välismaale tehtud otseinvesteeringutes 85%. See pole aga viimase 15 aastaga oluliselt muutunud. Siin on peamiseks põhjuseks Lätisse ja Leedusse tehtud välisinvesteeringute osakaalude langus kogu välismaale tehtud otseinvesteeringutest. Ilma nende kahe riigita on EL osakaal Eesti ettevõtete välisinvesteeringutes pikemas tagasivaates oluliselt tõusnud (kui jätta välja mõningane tagasiminek kahel viimasel aastal).

EL liikmesriikides teenitud tööjõutulu osakaal on tõusnud – Soomet arvestamata

Tööjõu vaba liikumine peaks suurendama riikide vahel liigutatavat tööjõutulu. Eelmisel aastal välismaalt Eestisse suunatud tööjõutulust teeniti 259 miljonit eurot ehk 77% EL liikmesriikides. See on ligikaudu 2% Eestis töötajatele maksutud hüvitistest. EL-s teenitud tööjõutulu on küll suurenenud, kuid selle osakaal kogu välismaal teenitud tööjõutulus on viimase kuue aastaga hoopis vähenenud. Selle taga on aga suurima tööjõutulu allikana Soome (möödunud aastal 44% kogu Eesti inimeste välismaal teenitud tööjõutulust), kust Eesti residentide tööjõutulu laekumine on järk-järgult vähenenud. Viimastel aastatel on vähenenud Eestist Soomes tööl käimine. Ilma Soometa on Eesti residentide EL liikmesriikides teenitud tööjõutulu osakaal tõusnud. EL residentide Eestis teenitud tööjõutulu on küll meie residentide EL riikides teenitud tööjõutulust mitu korda väiksem, kuid see on aastatega tasapisi suurenenud. Küll on aga EL riikide osakaal kõikide välismaalaste Eestis teenitud tööjõutulus vähenenud. Siin on peamiseks põhjuseks viimasel paaril aastal Ukrainast pärit lühiajalise töölepinguga töötajate arvu ning nende teenitud tööjõutulu kasv. Ukrainlaste Eestis teenitud tööjõutulu osakaal oli möödunud aastal 27% kogu mitteresidentide Eestis teenitud tööjõutulust, mis oli omakorda riikide lõikes suurim number.

Eesti inimeste ostujõud on viimase 15 aastaga tublisti tõusnud

Eesti SKP inimese kohta ja ostujõupariteedi järgi on üle 75% piiri EL keskmise suhtes juba alates 2013. aastast. See tähendab meile tulevikus väiksemat EL-poolset rahastamist (ilma Rail Baltica finantseerimiseta). EL rahadel – struktuurivahenditel ja põllumajanduse otsetoetustel – on olnud aga oluline roll Eesti majandusarengus. Viimastel aastatel on välistoetused moodustanud riigieelarve mahust 9-12% ning välisvahenditel on olnud väga suur osa – ligikaudu pool – valitsussektori investeeringutes. Koos majanduse arenguga – ükskõik, kas EL-s olles või sealt väljas, tõusevad ka sissetulekud ja hinnad. Suurem lisandväärtus ja kõrgem tootlikkus lubavad ettevõtetel maksta kõrgemat palka. Kui aastatuhande vahetusel oli Eesti keskmine netopalk EL keskmisest ligikaudu 5 korda madalam, EL-ga liitumise aastal 4 korda, siis praeguseks on see vahe taandunud ligikaudu 2-kordseks. See vahe väheneb kindlasti veelgi, kuid pikemas ettevaates tõenäoliselt aeglustuvas tempos. Palgakasv suurendab nõudlust ning see omakorda aitab kaasa hindade kasvule. Eesti kaupade hinnad on EL keskmise suhtes viimase 15 aastaga tõusnud 75 protsendilt praeguse ligikaudu 90-ni ning tarbekaubad isegi üle selle. Teenuste hinnad on tõusnud aga ligikaudu poolelt kuni kahe kolmandikuni EL keskmise suhtes. Kuna hinnakasv püsib tõenäoliselt meil EL keskmisest kiirem, siis tähendab see ka meie hindade lähenemise jätkumist.

EL keskmistele majandusnäitajatele lähenemise juures on EL-i kuulumise mõju raske hinnata

See, kui palju ühisturul tegutsemine on aidanud Eesti majandusel läheneda EL keskmistele näitajatele, on täpselt raske hinnata, sest Eesti majandus, selle palgad ja hinnad oleksid tõenäoliselt kasvanud ka EL-i kuulumata. Iseasi on küsimus, milline oleks see tempo siis olnud. Eesti majanduse potentsiaalne kasv on tasapisi allapoole tulnud, meie majanduskasv on viimase majanduskriisi eelse ajaga võrreldes aeglasem ning Eesti ja EL keskmise majanduskasvu vahe on oluliselt vähenenud. Näiteks, kui Eestis oli viimase kolme aasta keskmine majanduskasv 4,1%, siis EL keskmiselt vaid 2,1% ehk vahe on vähenenud kahele protsendipunktile. Möödunud kümnendi esimesel poolel oli Eesti ja EL keskmise  majanduskasvu vahe 5-6 protsendipunkti. Eesti majandus on saanud rohkem „valmis“ ning möödunud kümnendi esimese poole ja keskpaiga 6-10% majanduskasvusid me enam jätkusuutlikult hoida ei saaks. Tegelikult ei suutnud ka toona.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..