Harjumaa osakaalu tõus Eesti majanduses on pidurdunud

Harjumaa osakaalu tõus Eesti majanduses on pidurdunud

Ligikaudu kaks kolmandikku Eesti majandusest tuli möödunud aastal Harjumaalt; Tallinnast veidi üle poole. Harjumaa ja Tallinna osakaalud on viimasel viiel aastal püsinud üsna stabiilsed – Harjumaa 65%, Tallinn 55% lähedal.

Harjumaal loodud SKP inimese kohta osakaal Eesti keskmisest on viimastel aastatel vähenenud

Kuigi Harjumaal ja Tallinnas loodud SKP inimese kohta oli eelmisel aastal oluliselt suurem Eesti keskmisest – vastavalt 144% ja 167% – on need numbrid viimastel aastatel vähenenud. Mitmete maakondade SKP inimese kohta on seevastu Eesti keskmisele tasapisi lähemale liikunud. 2018/2017 võrdluses tuleks välja tuua Viljandi maakond, veidi pikemas ajavõrdluses (2018/2015) aga Jõgeva ja Lääne maakonnad ning Tartu linn. Osaliselt mõjutas Eestis inimese kohta SKP muutust ka 2017. aasta haldusreform. Samuti mõjutab Harjumaa ja Tallinna inimese kohta loodud SKP-d sealsete inimeste arvu kiire suurenemine.

Harjumaal asub põhiosa töökohtadest, samuti on keskmine palk üle Eesti keskmise

Mis siis meelitab inimesi Harjumaale? Vaid mõned näited. Ligikaudu 60% Eesti majanduslikult aktiivsetest ettevõtetest on Harjumaal ning 46% Tallinnas. Eelmisel aastal asus Harjumaal 36% vabadest töökohtadest (selle aasta esimesel 11 kuul isegi 38%). Tallinnas ja Harjumaal (ilma Tallinnata) on ainukesena keskmine palk üle Eesti keskmise – eelmisel aastal vastavalt 113% ja 104% Eesti keskmise suhtes. Samas on mitme maakonna (näiteks Hiiu, Saare, Jõgeva, Lääne-Viru, Põlva ja Valga) palgatase vaid ligikaudu kolmveerandi lähedal Eesti keskmisest.

Pikemas ettevaates mõjutab rahvaarvu vähenemine maakondades kohalikku majandust

Pikemas ettevaates suureneb (Statistikaameti prognoosi järgi) ainult Harju- ja Tartu maakondade rahvaarv, samas kui näiteks juba kümne aasta pärast on vähemalt pooltes maakondades inimesi kümnendiku võrra vähem. Koos inimeste vähenemisega halveneb enamikes maakondades ka vanuseline struktuur – tööealise elanikkonna osakaal langeb ja pensioniealiste inimeste osakaal tõuseb. See mõjutab kohalikku majandust läbi nõudluse ja tööjõu panuse. Samuti on sellel tugev mõju kinnisvaraturule. Kui praegu on maakondade järgi eluaseme suurima ja madalaima ruumeetrihinna vahe ligikaudu 10-kordne, siis omavalitsuste võrdluses on kõrgeima ruutmeetri hinna ja viie madalaima keskmise hinna vahe isegi 24-kordne. Pikemas vaates võivad aga erinevused kinnisvaraturul, koos rahvaarvu vähenemisega, veelgi kasvada.

Linnastumine on ülemaailmne trend

Kuigi pealinna osakaalu tõus Eesti majanduses on pidurdunud, on see teiste EL riikide võrdluses jätkuvalt üks suurimaid – Tallinna ja Riia osakaalud majanduses on ligikaudu sama suured. Linnastumine on ülemaailmne trend ning see mõjutab riikide majandust üha rohkem. Ühest küljest nähakse linnasid kasvukeskustena, kus on rohkem töökohti, õppimis- ja vaba aja veetmise võimalusi. Suuremate linnade lähedusse tekkivad pendelrände piirkonnad seavad aga keerukamaid väljakutseid ja nõuavad suuremaid investeeringuid taristu arendamisel.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..