Hinnatõus sai veebruaris veidi hoogu juurde

Hinnatõus sai veebruaris veidi hoogu juurde

  • Hinnatõus kiirenes veebruaris 2,0 protsendini.
  • Hinnatõusust pool tuli toidu kallinemisest.
  • Selleks aastaks prognoosib Swedbank 2-protsendilist hinnatõusu.

Hinnatõus kiirenes veebruaris 2,0 protsendini. See on kooskõlas Swedbanki prognoosiga, mis ootab aasta kokkuvõttes kaheprotsendilist inflatsiooni. Hinnatõus hoogustus eelmisel kuul tänu toidu ja rõivaste kallinemisele.

Hinnatõusust poole moodustas toidu kallinemine

Hinnatõusust poole tõi kaasa toidu, eelkõige värskete puu- ja köögiviljade, kallinemine. Ülejäänud pool inflatsioonist tuli võrdselt meelelahutuse ja transpordi hinnatõusust. Nõudlus vaba aja teenuste järele on tugev, sest sissetulekud kasvavad kiiresti, tööpuudus on erakordselt madal ja elanikud on oma tuleviku osas optimistlikud. Mootorikütused kallinesid hoolimata nafta odavnemisest. Toornafta hind oli veebruaris eurodes arvestatuna aastatagusest kümnendiku võrra madalam. Pealinn tõstis ühistranspordi hinda mittetallinlastele.

Aastaga odavnesid alkohol, elekter, sideteenused, vesi ja kanalisatsioon, viimane küll peamiselt pealinnas. Alkoholi hinda mõjutas aktsiisimaksude langus. Elektri hinda alandas soe, vihmane ja tuuline ilm, mis ühelt poolt vähendas elektri tarbimist ja teiselt poolt soodustas elektri tootmist. Paar talvepäeva küll suurendasid nõudlust elektri ja kütte järele, aga kuu kokkuvõttes oli ilm ikka üle 6 kraadi keskmisest soojem. Tallinna Vesi langetas vee- ja reoveeteenuse hinda. Sideteenused on aasta-aastalt tehnoloogia arenedes ja mahtude kasvades odavamaks muutunud.

Hinnatõus peaks sel aastal tulema mõõdukas

Selleks aastaks prognoosime 2-protsendilist hinnatõusu. Keskmine palk ja pensionid kasvavad hindadest endiselt oluliselt kiiremini. Keskmine netopalk tõuseb sel aastal Swedbanki hinnangul 5 protsenti.

Maailmamajandust raputav koroonaviirus mõjutab ka erinevate kaupade ja teenuste hindu. Kuna nõudlus kukub ilmselt rohkem kui pakkumine, peaks üldine hinnatase, eriti teenuste vallas, pigem alanema. Swedbank avaldas neljapäeval, 5. märtsil kaks riskistsenaariumi, kus prooviti hinnata koroonaviiruse mõju meie piirkonna majandusele. Swedbanki hinnangul jääb koroonaviiruse negatiivne mõju Eesti majanduskasvule nende kahe stsenaariumi järgi sel aastal 0,3 ja 1,0 protsendipunkti vahele. Tegemist on U-kujuliste stsenaariumitega, mis tähendab, et koroonaviiruse negatiivne mõju jääb praegu teadaoleva info põhjal pigem lühiajaliseks. Samas tuleb arvestada, et need riskistsenaariumid on seotud suure ebamäärasusega, kuna viiruse levikut on raske ennustada.

Pikem inglisekeelne analüüs koroonaviiruse mõjust meie regioonile: https://www.swedbank-research.com/english/macro_focus/2020/20-03-01/index.csp

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..