Jaanuaris jätkus kiire hinnatõus

Jaanuaris jätkus kiire hinnatõus

Liis Elmik 08.02.2018

Jaanuaris ulatus hinnatõus 3,5 protsendini. Hindu kergitas toidu, alkoholi ja tubaka ning mootorikütuste kallinemine.

Inflatsiooni panustas kõige rohkem toit

Kui Eestis jätkus aasta algul kiire toiduainete hinnatõus, siis maailmas on toiduainete kallinemine aeglustunud. ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni FAO andmetel toiduainete hinnad maailmas USA dollarites arvestatuna tänavu jaanuaris eelneva kuuga võrreldes ei muutunud ja näiteks piimatoodete hinnad langesid neljandat kuud järjest.

Kõige suurem osa, ligi veerand, pere igakuistest väljaminekutest kulub endiselt toidule. 1993. aastal ulatus toidu osakaal pere-eelarves 44% protsendini. Jõukuse kasvades väheneb hädavajalike kulude, nagu toit ja eluase, osakaal tarbimiskorvis ja suureneb erinevate teenuste, sh meelelahutuse ja hobide, osa. Eestlaste elatustase on viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt tõusnud. Hinnatase, sh toiduainete hinnad, on alates 1995. aastast kasvanud üle kahe korra, samal ajal kui keskmine brutopalk on kasvanud 8 korda ja keskmine vanaduspension 9,5 korda.

Aktsiisimaksude tõus kergitab hindu

Kõrgemad aktsiisimäärad kergitasid jaanuaris alkoholi, tubaka ja mootorikütuste hindu. Viimast mõjutas ka toornafta kallinemine. Nii nafta kui teiste toorainete hinnad peaksid sel aastal kasvama vähem kui eelmisel aastal. Swedbanki prognoosi järgi kallineb nafta hind eurodes tänavu keskmiselt 8%.

Swedbanki hinnangul aeglustub hinnatõus sel aastal 3 protsendini. Erinevatest kaubagruppidest panustavad hinnatõusu sel aastal kõige rohkem toit, alkohol ja tubakas. Veebruaris kergitab alkoholi hindu täiendav aktsiisimaksumäärade tõus. Keskmine brutopalk tõuseb Swedbanki prognoosi järgi hindadest kaks korda kiiremini ehk 6 protsenti.