Jõuluperiood on eriline – vähem tööd, kuid rohkem kulusid

Jõuluperiood on eriline – vähem tööd, kuid rohkem kulusid

Jõulupühad ja aastavahetuse periood on majandusele erakordse mõjuga

Jõuludeks ettevalmistused algavad tegelikult pühadest oluliselt varem, mistõttu nende mõju kandub detsembrist ka varasemale ajale. Siiski koonduvad suurem jõulukingituste ostmine ja muude jõuludega seotud kulud detsembrisse, mis suurendavad ka järsult jaekaubandusettevõtete müügitulu. Nii viimasel viiel aastal kui ka pikemas tagasivaates on detsembris selle näitaja kasv vastu eelmist kuud olnud aasta keskmisest kasvust 16 protsenti kõrgem. Jaekaubandus on küll ligikaudu 4 protsenti SKP-st ehk kogumajanduses loodud lisandväärtusest, kuid koos hulgikaubandusega on see kümnendik. Lisaks kaubandusele on jõulude eelsel ajal üha suurem aktiivsus ka postiteenusel. Pühade aegu võetakse ette küll pikemaid sõite oma vanemate, sugulaste ja tuttavate juurde, mis tähendab suuremat kulu autokütusele ja ühistranspordile, kuid need erakorralised kulutused tehakse suhteliselt lühikesel ajal ja mõju terve detsembrikuu majandusnäitajatele ei ole väga suur. Üha enam inimesi sõidab aga detsembris (veelgi enam, aasta esimestel kuudel) eksootilistesse riikidesse puhkama, mis toob suuremat tulu reisifirmadele, kuid viib tarbimise Eestist välja.

Inimeste paranenud ostujõud lubab kingitustele üha rohkem kulutada

Jõulude tähistamise juures tuleks ka arvestada, et slaavi rahvustest inimesi on Eestis ligikaudu 30% elanikkonnast, kellest paljud tähistavad neid pühi alles aasta alguses. Küll aga ostavad nad detsembris kingitusi aastavahetuseks. Swedbanki tellitud ja Turu-uuringute AS läbiviidud uuringu järgi on jõulukingitustele kulutatud raha viimastel aastatel suurenenud. Enam kui kümnendik peredest kulutab uuringu järgi kingitustele üle 300 euro. See on ka loomulik, kuna palgakasv on väga tugev olnud. Inflatsiooni mõju arvesse võttes on netopalk kasvanud viimase nelja aastaga keskmiselt 7 protsenti, summaarselt aga isegi 28 protsenti. Seega on Eesti inimeste ostujõud oluliselt paranenud.

Küll on aga Eestis jätkuvalt suur osa inimesi, kes ei saa endale jõulupühade aegu suuri lisakulutusi lubada või neid üldse mitte teha. Eelmisel aastal elas Eestis 23 protsenti elanikkonnast suhtelises vaesuses ehk nende kuine sissetulek oli keskmiselt 523 eurot ning absoluutses vaesuses veidi üle 3 protsendi elanikkonnast, kelle sissetulek oli 207 eurot.

Jõulupühade ja advendi ajal käivitatakse palju heategevuskampaaniaid, kuna inimesed on sel ajal tavapärasest rohkem valmis raha annetama. Eelpool nimetatud uuringu järgi plaanib selle aasta jõulude ajal annetada heategevusele lausa kolmandik Eesti elanikest, mis teeb isegi üksikute väiksemate annetuste korral kokku suure summa.

Jõulupühade aegu luuakse vähem lisandväärtust

Kuna jõulupühad on enamikele inimestele puhkepäevad, siis sellevõrra vähem  luuakse majanduses ka lisandväärtust. Sel aastal on jõulude ajal kolm vaba päeva, mis on kümnendik kalendripäevadest ja 14 protsenti keskmiselt ühes kuus olevatest tööpäevadest. Esialgsete arvestuste järgi luuakse sel aastal kolme päevaga umbes 300 miljonit eurot uut lisandväärtust ehk 1,2 protsenti kogu aasta SKP-st. See on keskmiselt, sest aasta erinevatel kuudel on see number väga erinev. Kindlasti ei saa öelda, et Eesti majandus jääb jõulupühade ajal 300 miljoni euro võrra vaesemaks, sest osad inimesed ikkagi töötavad ja riigi põhifunktsioonid peavad toimima. Samas on selle aasta neljandas kvartalis kokku sama palju tööpäevi, kui möödunud aastal ehk siis, kvartali majanduskasvule tööpäevade erinevuse mõju ei ole.

Millalgi jaanuaris tuleb jälle tööle hakata, et raha koguda

Jõulupühade järgne periood kuni jaanuari alguseni on samuti erakordne, kuna paljud inimesed on selleks ajaks puhkuse võtnud. Tavapäratult suuremad väljaminekud aasta lõpus piiravad aga jaanuaris inimeste kulutusi. Viimasel üheksal, kriisijärgsel aastal on jaekaubandusettevõtete müügitulu olnud siis ligikaudu viiendiku võrra väiksem kui detsembris. Ka siis, kui detsembri ja jaanuari kvartalikasvud kokku summerida, on tulemuseks müügitulu kerge langus.

Kuigi jõulud ja aasta lõpp mõjutavad ilmselt enim kaubandust – kui mõelda mõjust majandusele – siis tegelikult on erinevatel tegevusaladel aasta erinevatel perioodidel tugevalt sesoonne mõju. Näiteks, põllumajanduses, ehituses ja turismiga seotud tegevusalades (majutus ja toitlustus) on majandusaktiivsus suurem soojematel kuudel, energiatootmises aga külmemal perioodil jne.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..