Käimasoleva kriisi kohta on rohkem küsimusi kui vastuseid

Käimasoleva kriisi kohta on rohkem küsimusi kui vastuseid

Ilmselt on enamike inimeste mõtetes, millal see kriis küll ükskord läbi saab ja elu normaliseerub. Kardan, et sellele ei oska veel keegi täpselt vastata. Eriolukorra algusest on möödas vaid veidi üle kahe nädala ja mai alguseni on veel viis nädalat. Kas selleks ajaks oleme viiruse leviku lõplikult seljatanud ja saame oma endise elu ja tööga vanaviisi edasi minna? Kahtlen. Milline saab olema elu pärast koroonaviiruse pandeemiat? Ka sellele küsimusele oleks vastus vaid spekulatiivne. Tõenäoliselt muudab see kriis majanduses ja inimeste käitumises palju — nii nagu enamus kriise on teinud. Iga kriis on õppetund millegi parandamiseks või muutmiseks, aga miks mitte ka hoidmiseks.

Kriisi allikas ei peitu majanduses tehtud vigades

Mis on viimaste aastakümnete kontekstis, aga selle kriisi juures erakordset, on see, et praeguse kriisi allikas ei peitu majanduses tehtud vigades. Koroonaviiruse leviku eskaleerumine ja selle tõkestamisega kaasnev löök majandusele on aga midagi uut ja ootamatut paljudele. Vaid veidi enam kui kuu aega tagasi manitses Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) riike koroonaviirusega seoses mitte üle reageerima. Samas kui eelmisel nädalal pidi ta tunnistama, et koroonaviiruse pandeemia põhjustab sel aastal majanduslanguse, mis võib olla isegi hullem 12 aasta tagusest kukkumisest. Tõepoolest, majandus on läinud sügavamasse langusesse oluliselt kiiremini, kui eelmise globaalse finantskriisi ajal.

Eriolukorra väljakuulutamine, mis koroonaviiruse tõkestamiseks oli küll ainuõige otsus, sulges suure osa Eesti majandusest ning koos väliskeskkonna halvenemisega annab sellele ränga hoobi. Mida karmimaid abinõusid viiruse leviku tõkestamiseks kasutatakse, seda tugevama mõjuga need majandusele on. Rohkemal või vähemal määral on oma majandustegevuse lukustanud enamus riike maailmas.
Kuna sügava majanduslanguse tulek sai kiiresti ilmseks, on nii keskpangad kui ka valitsused oma mahukate toetusmeetmetega reageerinud kiiremini ja jõulisemalt kui 12 aastat tagasi. Eks nüüd ollakse ka eelmise kriisi kogemuse võrra rikkamad. Selliste toetusmeetmete eesmärgiks on hoida ära likviidsuskriisi muutumist krediidikriisiks ja sealt edasi veel tõsisemaks süsteemseks kriisiks. Praegu näeme peamiselt alles esimese etapi mõju majandusele, kuid kriisi arenedes mõjud ettevõtetele ja inimestele suurenevad. Kuna me ei tea veel täpselt käesoleva majanduskriisi kestvust, peavad majanduse toetusmeetmed olema väga suuremahulised. Mida vähematel ettevõtetel tuleb majanduskriisi ajal oma tegevus lõpetada ja mida vähem inimesi tööta jääb, seda valutum tuleb meil sellest väljumine. Samas tuleks arvestada, et ainuüksi toetusmeetmed ja majanduse stimuleerimine ei aita kriisist väljuda, kui käesolevat tervishoiukatastroofi kontrolli alla ei saada.

Õppetunnid

Praeguse majandusšokiga kaasnenud vajadus riigi toetuse järele on hea õppetund sellest, kui oluline on konservatiivne ja heas korras riigirahandus ning reservide kogumine. Samuti on õppetund see, et vajadus suurte lisakulutuste järele võib tekkida ootamatult.

Olukorra normaliseerumine võtab veel aega

Valitsused võivad küll viiruse leviku tõkestamiseks inimeste liikumist ja majandustegevust mõnda aega piirata, kuid pandeemia ja majanduskriisi pikemal kestmisel tuleb hakata tegema raskemaid valikuid. Mingil ajal saavutab Eestis viirusesse nakatunud inimeste arvu kasv oma tipu, kuid olukorra normaliseerumine võtab veel kaua aega. Erinevates riikides on viiruse leviku tsükkel nihkes, mis takistab pandeemia kiiret kontrolli alla saamist. Majanduse liiga kiirel avamisel võib aga tekkida oht viirusesse nakatumise järellaineks. Näiteks Soome pikendas eriolukorda kuu aja võrra kuni mai keskpaigani. Inglismaa ühe juhtiva tervishoiuametniku soovitusel peaks aga inimeste eraldamine ja liikumispiirang kestma lausa pool aastat, et see tõhus oleks. Milline on majandus pärast kriisist väljumist, on veel vara öelda — kriis ju alles algas ja on eskaleerumas. Kui varem oli tarneahelate juures oluline esmalt see, millist efektiivsust see tootmise jaoks pakub, siis tulevikus pööratakse ilmselt rohkem tähelepanu sellele, kui vastupidav see tarneahel erinevate riskide korral on. Tõenäoliselt muutub rohkem tarneahelaid ka regionaalsemateks. Muutuvad ka investorite ootused ettevõtete suhtes. Nii investorid, ettevõtted kui ka inimesed teadvustavad nüüd paremini ootamatut ja suure mõjuga riski. Ilmselt jääb ebakindlus ja ettevaatlikkus veel pikemaks ajaks püsima, mis muudab majanduses tehtavaid otsuseid.

Tingimused nii Eesti kui ka teiste riikide majandustes muutuvad nii kiiresti, et kindlat numbrit selle aasta majanduslanguse kohta on peaaegu võimatu veel öelda. Majandusprognoosid on koroonaviiruse levimisel ja erinevate liikumispiirangute kehtestamisel läinud järjest negatiivsemaks. Mida aeg edasi, seda paremaks muutub ka arusaamine käesolevast majanduskriisist.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..