Kas euro pääseb dollari varjust?

Kas euro pääseb dollari varjust?

Euro osakaal maailmamajanduses on praegu sama nagu 20 aastat tagasi

Kui euro kasutusele võeti, tekkis paljudel ootus, et sellest saab varsti USA dollariga vähemalt võrdväärne valuuta maailmamajanduses. Aastatuhande algul hakkas euro osakaal maailmamajanduses küll kiiresti kasvama, kuid on praegu jälle umbes samal tasemel, nagu 20 aastat tagasi. Euro osakaal maailma valuutareservides, võlas ja laenudes on keskmiselt viiendik, USA dollari osakaal aga 60%. Ainult rahvusvahelise maksevahendina küündib euro dollarile lähemale – nende osakaalud on vastavalt 35% ja 45%. Isegi Euroopa ettevõtted arveldavad palju USA dollaris mitmetes olulistes valdkondades ja majandusharudes, sealhulgas energiaturul.

Eesti majanduses on euro osakaal suur. Kuna euroala osakaal Eesti väliskaubanduses on 55%, Euroopa Liidul isegi 78%, siis domineerib meie väliskaubandustehingutes euro. Selle valuuta osakaal Eesti kaupade ekspordis ja impordis oli 2019. aastal ligi 80%. Piiriülestes maksetes on euro osakaal aga tõusnud isegi 90% lähedale.

Euro on dollari järel maailmas kasutuselt küll teine valuuta, aga miks see dollarist ikka veel nii kaugele maha jääb ja kas tulevikus võiks euro osakaal tõusta?

Dollari domineerimine suurendab USA poliitikate mõju maailmas

USA dollari suur osakaal kaubandusarveldustes ja finantstegevuses suurendab USA poliitika mõju maailmas. Domineeriva valuuta emiteerijal on ka suurem rahapoliitiline sõltumatus. Samas muudab ettevõtete dollaris laenude suur osakaal maailma tundlikumaks selle valuuta vahetuskursi kõikumiste suhtes. Paljude tärkavate majanduste kaubandus toimub USA dollaris. Selleks, et kaitsta ennast vahetuskursi muutuste vastu, säästavad need riigid samuti dollaris, mis suurendab selle valuuta osatähtsust ja USA majanduse mõju veelgi. USA rahapoliitika mõjutab maailmas kapitali liikumist ja finantsvarade hindasid. Kui USA Föderaalreserv langetab intressimäärasid, siis dollar üldjuhul nõrgeneb ja see suurendab maailmas dollaris laenamist. Intressimäärade tõstmisel USA-s on aga vastupidine mõju – see vähendab maailmas nõudlust ja pidurdab maailmamajanduse kasvu. Euroopa Keskpanga rahapoliitikal ja eurol sellist globaalset mõju ei ole.

Kas dollari osakaal maailmas ei ole hoopis liiga suur?

Euroala majanduse osakaal maailmas on USA-st küll väiksem – vastavalt 16% ja 24%, kuid euroala kaupade ja äriteenuste eksport ja import on USA-st oluliselt suurem – nende osakaalud on maailmas vastavalt 26% ja 11%. Kas USA dollari osakaal maailmas ei ole siis hoopis liiga suur? Eelmise aasta augustis, keskpanga juhtide kohtumisel Jackson Hole’s, teatas Inglise keskpanga president, Mark Carney, et USA dollari nii võimas domineerimine maailmamajanduses on ebaproportsionaalne selle riigi majanduse ja kaubanduse mahu suhtes ning see ei olevat jätkusuutlik. Ta isegi soovitas välja arendada uue rahvusvahelise finantssüsteemi, mis toetub rohkematele valuutadele.

Euroopas on võetud sihiks suurendada euro kasutamist maailmas

2018. aasta detsembris seadis Euroopa Komisjon eesmärgiks suurendada euro kasutamist maailmas. Euroopa on mõistma hakanud euro suurema osakaalu tähtsust maailmamajanduses olukorras, kui on tarvis suuremat (välis-)poliitilist sõltumatust USA-st. USA ühepoolsed sanktsioonid teiste riikide vastu vähendavad ettevõtete iseseisvust äriotsustes ja suurendavad kogu majanduse sõltuvust Ühendriikidest. Euro suurem osakaal vähendaks Euroopa ettevõtete valuutakursiriski ja välisvaluuta kasutamisega seotud kulusid rahvusvahelises kaubanduses. Samas tuleks arvestada, et mingi valuuta kasutamise valiku teevad ennekõike turuosalised.

Kapitaliturgude killustatus vähendab välisinvestorite huvi euro kasutamise vastu

Kuigi euroala kapitaliturud on avatud ja kapitaliliikumine vaba, ei ole need kaugeltki nii sügavad ja likviidsed, kui USA-s. See on oluline pidur euro ulatuslikuks rahvusvaheliseks kasutamiseks. Euroala riikide võlakirjade ja aktsiaturgude kogumaht on USA omast 2,5 korda väiksem. Euroala mittefinantsettevõtete finantseerimisest tuleb alla 30% kaubeldavatest võlakirjadest ja aktsiatest, samas kui USA-s on see osakaal umbes 70%. Dollari suuremat rahvusvahelist kasutamist toetavad ka USA võlakirjade kõrgemad tootlused. Euroala kapitaliturud on killustatud ning puudub majandus- ja rahaliidu ühine võlakiri. Samas ei ole euroala esindav ühine võlakiri mingi hõbekuul euro suuremaks kasutamiseks maailmas. Euroala tervikuna on pigem ohustatud üksikuid nõrgemaid riike tabavatest majandusšokkidest, mis vähendab teiste riikide investorite ja turuosaliste kindlustunnet euro kasutamise suhtes. Mitmed euroala riigid vajavad ulatuslikke struktuurireforme, et oma majandust vastupidavamaks teha.

Dollar jääb kõige olulisemaks rahvusvaheliseks valuutaks

Viimasel paaril aastal on euro kasutamise osakaal maailmas veidi tõusnud. Selle taga on peamiselt suurenenud mure rahvusvaheliste kaubanduspingete eskaleerumise pärast ja USA ühepoolsed sanktsioonid, muutused mitmepoolses maailma majandusmudelis, turbulentsid osadel tärkavatel turgudel, edusammud pangandusliidu arendamisel ning majandus- ja rahaliidu muutmisel majandusšokkidele vastupidavamaks. Nii on mõned keskpangad otsustanud muuta oma välisvaluuta reservide portfelli mitmekesisemaks. Venemaa kommertspangad elavad kartuses, et sanktsioonid võivad neil veelgi piirata dollaritehinguid. Samuti on meie idanaaber juba viinud ja tõenäoliselt viib veelgi rohkem oma energiavaldkonna tehinguid dollarist eurosse. Hiina on aga vähendanud koos kaubanduspingete eskaleerumisega USA riigivõlakirjade mahtu.

Euro suurem osakaal maailmamajanduses tähendaks USA vähenenud võimalust selliste poliitikate teostamiseks, mis ei ühildu EL eesmärkidega. Samas on selle mõju avaldumiseks tarvis valuutade suuremaid osakaalude muutusi, mis toimub aga aeglaselt. Euro oluliselt suurem kasutamine maailmas eeldab, et majandus- ja rahaliit suudaks ka tõhusalt oma huve ja valuutat maailmas kaitsta. Tegurid, mis soodustavad dollari kasutamist kõige olulisema rahvusvahelise valuutana, jäävad ilmselt püsima – vähemalt lähiajal, kuid euro osakaal võib muutuda – nii suureneda kui ka väheneda. Ei maksa unustada, et euroala ja USA majanduste osakaalud ja nende mõju maailmas vähenevad koos tärkavate majanduste, eelkõige Hiina, kiire arenguga.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..