Kinnisvaramaks võib kohalikele omavalitsustele tuua kaasa liigsuure halduskoormuse

Kinnisvaramaks võib kohalikele omavalitsustele tuua kaasa liigsuure halduskoormuse

Eestis on kohalike omavalitsuste (KOV-de) maksutulu osakaal üldvalitsuse maksutuludest OECD riikide hulgas kõige väiksem – 2016. aastal oli see meil vaid 1%, kusjuures see osakaal on viimaste aastatega langenud. Meie lähiriikidest oli Lätis KOV-de maksutulude osakaal ligikaudu 20%, Soomes 23% ning Euroopa Liidu ja OECD keskmine oli 10% lähedal. Isegi, kui lisada siia juurde riigieelarvest eraldatav raha, jäävad meie KOV-de kasutatavad tulud tagasihoidlikuks. See on keskmine pilt ja mõistagi on Eesti KOV-d oma tulude osas väga erinevad, kuid mõistlik oleks kaaluda maksubaasi laiendamist ja otsida võimalusi maksutulude suurendamiseks.

Praegu on KOV-de peamine maksutuluallikas füüsilise isiku tulumaks, kust tuleb ligikaudu 93% maksutuludest ja sellele järgneb maamaksust saadav tulu 6% osakaaluga. Seega sõltuvad KOV-d peamiselt vaid ühest-kahest maksust. Kui vaadata omandimaksusid laiemalt, siis on Eestis nende osakaal OECD riikide hulgas jällegi kõige madalam – need on alla 1% kõikidest maksutuludest, kusjuures OECD keskmine on ligikaudu 6%.

Eestis on ettevõtjate jaoks tööjõukulud küll väga kõrged, kuid üldine maksukoormus on tublisti allpool Euroopa keskmist. Maksukoormus määrab üldjuhul ära valitsuse kulutuste suuruse. Eesti valitsuse kulutused suhtena SKP-sse on EL riikide võrdluses aga tagasihoidlikud. Tulevikus meil paraku raha ümberjagamise vajadus koos ülalpeetavate inimeste arvu suurenemisega ja vananemisega tõuseb. See mõjutab küll eelkõige riigieelarvelisi kulutusi, kuid ka KOV-de kulud suurenevad.

Kas kinnisvara maksustamine võiks olla üks võimalus, mis tooks KOV-dele täiendavat maksutulu?

Kinnisvaramaks on kasutusel enamikes EL riikides, OECD on seda meile kunagi soovitanud, Eestis on kinnisvara omanike osakaal kõrge ja see suurendaks meie KOV-de fiskaalautonoomiat.

Siin on vähemalt üks aga. Kui näiteks kinnisvaramaks kehtestada vara turuväärtuse järgi, eeldab see seda, et maksustatav vara on hinnatud. KOV-de kaupa on olukord küll väga erinev, kuid praegu on laenudega kaetud ja seetõttu ka hinnatud umbes 58% elamufondist. Kinnisvaramaksu kehtestamine tooks kaasa  vajaduse hinnata ka ülejäänud osa.

See tooks KOV-dele kaasa liigsuure koormuse oma haldusalasse jääva kinnisvara hindamiseks, isegi siis, kui maksu jõustamiseks mingi üleminekuaeg oleks. Võimalikud erisused või erandid tähendaksid veel täiendavat halduskoormust. Teoreetiliselt saaksid kinnisvaramaksust olulist lisatulu need omavalitsused, kus eluasemehinnad on kõrged, kuid KOV-d, kus asustus on hõre ja eluasemehinnad madalad, võidaksid sellest maksust oluliselt vähem (kõrgeima ja madalaima eluaseme ruutmeetri hinna vahe on Eestis ligikaudu 32-kordne).

Artikkel ilmus Äripäevas

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..