Koroonakriisi mõjud alles hakkavad ehitussektorile mõju avaldama

Koroonakriisi mõjud alles hakkavad ehitussektorile mõju avaldama

Kriisi mõjud ei ole esimese kvartali ehitusmahtudele mõju avaldanud – selle aasta esimeses kvartalis kasvas ehitusmaht Eestis 10% aastases võrdluses. Ehitusmahu kasvu toetas nii hooneehitustööde kui ka rajatiste ehitusmahtude kasv. Kui eelmisel aastal oli rajatiste ehitusmaht languses, siis selle aasta esimeses kvartalis tõusis rajatiste ehitusmaht 20%. Hooneehituse mahukasv taastus juba eelmise aasta viimases kvartalis ning kasv jätkus selle aasta algul (7%).  Kuna hooneehituse osakaal esimeses kvartalis oli 77% koguehitusest, siis oli selle mõju väga tugev.

Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht langes esimeses kvartalis 14% aastases võrdluses. Kui eelmisel aastal oli välismaal tehtud ehitustööde osatähtsus keskmiselt 8%, siis esimeses kvartalis moodustasid välismaal tehtud ehitustööd 7%.

Kriisi mõjud avalduvad ehituses viitega

Koroonakriisi mõjud on avaldunud majanduses enneolematult kiiresti, mistõttu on paljudes sektorites toimunud väga järsk nõudluse langus ning töötute arvu kasv. Sarnaselt kaubandusele, tööstusele ja teenuste sektorile langes aprillis ka ehitusettevõtete kindlustunne järsult 2008. aasta tasemele. Erinevalt teistest sektoritest, jõuavad kriisi suuremad mõjud ehitussektorisse aga viitajaga. Lähitulevikus jätkub ehitus seniste lepingute alusel, kuid ettevõtete investeerimisotsuste edasilükkamise tõttu langeb nõudlus ärikinnisvaras samas kui riigi planeeritavad investeeringud võivad ehitussektorit toetama jääda.

Ebakindlus tuleviku suhtes on nõudlust eluasemeturul järsult vähendanud

Esimeses kvartalis valmis 8% rohkem eluruume ning ehituslube väljastati 28% rohkem kui aasta varem samal ajal. Müügis olevate korterite laojääk on esimeses kvartalis võrreldes 2019. aasta lõpuga taas veidi ülespoole tulnud, kuid seda on peamiselt mõjutanud arendusprojektid, mis lisandusid müüki alles paberil. Kui käimasolevad arendused ehitatakse enamasti lõpuni, siis mitmed planeeritud uusarendused on pigem ootele pandud, mistõttu on uusarenduste pakkumine tegelikkuses veidi madalam. Erinevalt eelmisest finantskriisist kui kinnisvaraturul valitses buum, on viimastel aastatel nõudlus ja pakkumine kinnisvaraturul paremas tasakaalus olnud.

Tehinguaktiivsuse langus eluasemeturul on avaldunud enneolematult kiiresti – viiruse leviku piiramiseks kehtestatud piirangute tõttu toimus järsk kukkumine korteriturul juba märtsi teises pooles. Aprillis langes tehingute arv Tallinna korteriturul 43% võrreldes eelmise aastaga. Kuigi maikuu veel kestab ning tehingud kajastuvad statistikas viitega, näeme vaatamata piirangute järk-järgulisele leevendamisele ka mais tehingute arvu langust suurusjärgus 40%. Vaatamata eluasemenõudluse järsule langusele ei ole mõju hindadele veel avaldunud. Hinnakasvu on vedanud uusarenduste valmimine, kuna lepinguid sõlmitakse eelnevalt tehtud kokkulepete põhjal ning uusarenduste hinnad on järelturu korterite hindadest keskmiselt 30% kallimad.

Majapidamiste hinnang oma tulevasele finantsolukorrale langes aprillis järsult 2008. aasta tasemele. Eriolukorra kehtestamisel on majapidamiste kulutused vähenenud, mis on suurendanud nende sääste. Samas töötute arvu jätkuv kasv ning palgakasvu pidurdumine või langus tähendab majapidamiste sissetulekute langust ning säästude vähenemist. Seega kui eriolukorra algul lükati eluaseme ostuotsus edasi peamiselt piirangute kehtestamise tõttu, põhjustab edaspidi ostuotsuste edasilükkamist majapidamiste finantsolukord ning ebakindlus tuleviku suhtes.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..