Leedukad tarbivad rohkem, kuigi teenivad vähem kui eestlased

Leedukad tarbivad rohkem, kuigi teenivad vähem kui eestlased

Eurostati iga-aastase ülevaate järgi [1] saavad leedukad endale majanduslikult rohkem lubada kui eestlased või lätlased. Leedukate reaalne tarbimine on Eurostati arvutuste järgi ühe elaniku kohta oluliselt suurem ehk leedukad tarbivad kas rohkem või parema kvaliteediga kaupu või teenuseid. See on üllatav, kuna nii palgad kui pensionid on Eestis suuremad ja seda ka Eesti kõrgemat hinnataset arvestades. Näiteks keskmine netopalk oli eelmisel aastal Eestis Leedust poole suurem, aga keskmine hinnatase vaid veerandi võrra kõrgem. Keskmine reaalne netosissetulek oli Eestis eelmisel aastal Leedust 18% kõrgem, reaalne tarbimine aga Eurostati hinnangul 17% madalam. Samal ajal vaesus ja tööpuudus on Leedus Eestist suuremad ja jaemüük elaniku kohta väiksem, seda ka Eesti kõrgemat hinnataset arvestades.

Kas leedukad tõesti söövad rohkem?

Tarbimise mahtude erinevus Eesti ja Leedu vahel tuleneb Eurostati andmetel neljast kaubast või teenusest: toit, eluase, mootorikütus ja tervishoid. Näiteks toitu tarbisid leedukad ühe elaniku kohta eelmisel aastal Eurostati järgi kolmandiku võrra rohkem kui eestlased. Liha tarbiti 40% rohkem ja kala suisa kaks korda rohkem kui Eestis. Eluase oli Leedus Eurostati andmetel viiendiku võrra parem kui Eestis, kas siis suurem või kõrgema kvaliteediga. Teised andmed seda ei kinnita. Leedus on kolm korda rohkem neid, kes ei saa endale üle päeva liha või kala või nende aseainet lubada. Keskmine eluase on Leedus väiksem. Leedus on ka rohkem neid, kellel ei ole kodus pesemisvõimalust. Leedu väiksemat ostujõudu peegeldab ka kinnisvara oluliselt madalam hind.

Varimajandus muudab statistika kogumise keeruliseks

Leedus on varimajandus suurem ja seetõttu on inimeste sissetulekuid ja tarbimise mahtu raskem hinnata. Suurema emigratsiooni tõttu on välismaal teenitud palgatulu Leedus suurem kui Eestis. Osa välismaal teenitud tulust kulutatakse ilmselt kodumaal. Kuna Leedus on keskmine hinnatase madalam ning transiidivood suuremad, siis võivad tarbimist kergitada ka välismaalaste ostud. Seda on näha mootorikütuste jaemüügi puhul, mis on Leedus elaniku kohta oluliselt suurem kui Eestis või Lätis. Eestlaste pensionivara on leedukatest suurem. Pensioniks säästmine vähendab aga jooksvat tarbimist. Samas hoiuste maht on Leedus Eestiga võrreldaval tasemel.

Olgu selle tarbimisega, kuidas on, aga leedukad on väidetavalt õnnelikumad kui eestlased (allikas: World Happiness Report 2019). Samal ajal teine oluline heaolu väljendav tegur, tervis, on Eesti elanikel parem. Üle poole eestlastest hindab oma tervist heaks, samal ajal kui Leedus on sama näitaja 44%. Oodatav eluiga on Eestis ka mõnevõrra pikem kui Leedus.

Pikem inglisekeelne ülevaade samal teemal: https://www.swedbank-research.com/english/macro_focus/2019/19-09-011/index.csp

[1] https://ec.europa.eu/eurostat/documents/2995521/9832322/2-19062019-BP-EN.pdf/f8d57e94-1848-4d57-aca2-55cd4b918de8

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..