Ligi pool tänastest üürnikest plaanib 3 aasta jooksul kodu osta

Swedbanki tellimusel läbi viidud uuringust selgus, et iga neljas koduomanik kaalub kodu vahetust. 48% inimestest, kes täna kodu üürivad, plaanivad lähima kolme aasta jooksul endale korteri või maja osta.

Üle poolte (59%) elavad hetkel nendele kuuluvates korterites või majades, mis on ehitatud enne  2000. aastat ning 12% omavad uuemaid kodusid. Iga kuues küsitletu elab hetkel üüripinnal ja iga kaheksas vanemate või sugulaste juures.

Uuringust tuli välja, et 62% koduomanikest on oma praeguse eluasemega rahul ja 23%  mõtleb elamispinna vahetuse peale. 48% nendest, kes täna elavad üüripinnal, plaanivad juba lähima 3 aasta soetada endale kodu  – 33% soovib osta korteri ja 15% plaanib majaostu.

Koduvahetuse peamiseks ajendiks vajadus suurema elamispinna järele, mille märkis ära 31% vastanutest. Enim eluasemelaenuvõtjaid on Eestis vanuses 28-30 eluaastat ja suurimad laenud võetakse 30ndates, mil tihti sünnivad perre esimesed lapsed. Seega peamiseks põhjuseks, miks inimesed vajavad suuremat pinda, võib pidada pere suurenemist. 30% küsitletutest ärgitab koduvahetust ette võtma soov elada energiatõhusamas hoones, 22% vastanutest tõid välja soovi elada oma majas ja 20% oleks valmis koduvahetust kaaluma, et elada rahulikumas keskkonnas.

Kõige olulisemad kriteeriumid praeguse kodu valikul olid: kinnisvara hind (44%), naabruskond (43%) ja elupinna suurus (36%). Iga neljas pööras tähelepanu ka igakuistele püsikuludele ja elukeskkonnale laiemas mõttes. Head infrastruktuuri peab oluliseks 17% küsitletutest.

Koduostu otsust kaalutakse põhjalikult ja  kodulaenu võttes pööratakse järjest rohkem tähelepanu laenulepingu tingimustele. Kodulaenu võtmisel pidasid inimesed paindlikke laenulepingu tingimusi intressi suurusest olulisemaks. 47% vastanutest märkis, et nende jaoks on oluline, et laenulepingus saaks vajadusel  teha muudatusi ja oleks ka võimalus teha ennetähtaegseid laenu tagasimakseid. Intressimäära pidas oluliseks 43% ja samuti 43% arvas, et võimalus allkirjastada laenulepingut sobival ajal internetis panka kohale tulemata on nende jaoks oluline. Sarnane trend joonistub välja ka panga statistikast ning kõige sagedamini tehakse internetipanga iseteeninduses ennetähtaegseid laenu tagasimakseid. Osaliselt tagastatakse laenu keskmiselt 400 korral kuus. Samuti muudetakse näiteks laenu maksekuupäeva või kontot, millelt laenumakse maha läheb. Võimalust allkirjastada laenulepingut internetipangas kasutab 80% laenuvõtjatest.

* Küsitluse viis käesoleva aasta aprillis Swedbanki tellimusel läbi uurimisfirma Spinter. Veebis küsitleti 1003 Eesti elanikku vanuses 18–75.