Majanduskasv oli üle ootuste kiire

Töötlev tööstus andis majanduskasvu kolmandiku

Esimese kvartali 4,5-protsendine majanduskasv oli üle meie ootuste. Töötlev tööstus, mis kasvas aastases võrdluses 10%, andis kolmandiku majanduskasvust. Ehituse tootmismahud ja selle lisandväärtus on aga langusesse läinud ning see tegevusala majanduskasvu enam ei panustanud. Majanduskasv oli võrdlemisi laiapõhjaline. Töötleva tööstuse kõrval andsid tugeva panuse majanduskasvu veel põllumajandus, kaubandus, ITK sektor ning kutse- ja tehnikaalane tegevus.

Tootemaksude kasv kiirenes

Majanduskasvu andsid tugeva panuse ka netotootemaksud, seda peamiselt aktsiisimaksude tugeva kasvu tõttu. Kuigi käibemaksu laekumise kasv on aasta tagusega võrreldes aeglasem, oli ka käibemaksu laekumisel väga oluline mõju.

Eesti majandus ja eksport on püsinud tugev vaatamata välisnõudluse nõrgenemisele

Meie suuremate kaubanduspartnerite impordikasv on sel aastal järsult aeglustunud. Samas on paljude EL liikmesriikide majanduskasv veel võrdlemisi tugev püsinud. Esialgsetel andmetel oli Eesti majanduskasv esimeses kvartalis EL-s Ungari, Poola ja Rumeenia kõrval tugevaimate hulgas.

Kuigi väliskaubandusstatistika näitab esimeses kvartalis ekspordikasvu aeglustumist, siis SKP arvestuses kiirenes kaupade ekspordi kasv 7% lähedale. Põhjuseks see, et SKP arvestuses korrigeeritakse ekspordinumbreid välismaale töötlemiseks suunatud kaupade võrra. Kui peaaegu kolm aastat järjest oli teenuste ekspordikasv väga tugev, siis käesoleva aasta esimeses kvartalis läks see näitaja langusesse. Kuna koguekspordikasv oli impordist tugevam, andis see majanduskasvu tugeva panuse.

Investeeringud kasvasid kiiresti, kuid nende osakaal majanduses oluliselt tõusnud ei ole

Vaatamata sellele, et nii palgakasv kui ka jaemüügi mahukasv olid esimeses kvartalis väga tugevad, eratarbimise kasv aeglustus. See oli veidi üllatav. Investeeringute kasv on aga kiire olnud juba kolm kvartalit järjest. Esimese kvartali 17-protsendilises kasvus olid suurima mõjuga ettevõtetesektori investeeringud, mis suurenesid aastases võrdluses viiendiku võrra. Samas, valitsemissektori investeeringud, mille kasv eelmise aasta teisel poolaastal aeglustus, läks selle aasta esimeses kvartalis tugevasse langusesse. Osalt oli selle põhjuseks ka baasiefekt, kuna möödunud aasta alguses kasvasid valitsemissektori investeeringud väga tugevasti. Kuigi koguinvesteeringute kasv on kahel viimasel aastal kiire olnud, ei ole see investeeringute osakaalu SKP-s oluliselt tõstnud. See jääb madalamaks, kui me nägime enne viimast majanduskriisi ning ka mõnel aastal pärast seda.

Erakordselt suured varud püsisid ka selle aasta alguses

Üks oluline teema, mis SKP prognoosimist ja selle analüüsimist segab, on varude erakordselt suur osakaal. See tõusis järsult eelmisel aastal ning oli ka käesoleva aasta esimeses kvartalis väga kõrge. Selline suur varude osakaal annab tugeva panuse majanduskasvu.

Tootlikkus jääb jätkuvalt alla tööjõukulu kasvule

Kuigi kogumajanduse tunnitootlikkuse kasv veidi aeglustus (3%), on tootlikkuse kasv Eestis liikunud tõusvas trendis. Samas jääb tootlikkuse kasv alla tööjõukulu suurenemisest, mis tasapisi vähendab kogumajanduse konkurentsivõimet. Samas, kui vaadata meie peamisi kaupu eksportivat majandusharu, töötlevat tööstust, siis selle tootlikkuse kasv ületab tööjõukulu paar viimast aastat. See näitab, et tööjõukulu kasv ei ole selle ekspordisektori hinnapõhist konkurentsivõimet oluliselt halvendanud.

Majanduskasv peaks sel aastal tulema eelmisest aeglasem

Meie aprilli alguses avaldatud prognoosi järgi aeglustub Eesti majanduskasv sel aastal 3 protsendini. Aeglustumise peamiseks põhjuseks on välisnõudluse oodatav nõrgenemine. Samas on tegemist tugeva ja Eesti jaoks jätkusuutlikuma kasvuga. Ühest küljest tuleks käesoleva aasta alguse kiire kasvu tõttu meil kevadist majandusprognoosi tõsta, samas tuleks aga arvestada, et Statistikaamet revideerib sel aastal kogu SKP aegrea, mis muudab ilmselt ka majanduskasvu numbreid.