Nõrga majanduskasvu kõrval näitavad mitmed majandusnäitajad paranemist

Nõrga majanduskasvu kõrval näitavad mitmed majandusnäitajad paranemist

Eesti majanduskasv oli kolmandas kvartalis jätkuvalt nõrk. Eelmise aasta kolmanda kvartaliga võrreldes kasvas SKP 1,1% ning eelmise kvartaliga võrreldes 0,2% (sesoonselt ja tööpäevade arvuga kohandatuna).

Sellise tagasihoidliku kasvu juures tuleb aga arvestada, et tööstussektori lisandväärtus jõudis pärast aasta kestnud langust kasvuni, töötleva tööstuse lisandväärtuse kasv kiirenes ning energiatootmises oli samuti tugev kasv. Esialgsete arvestuste järgi kasvas lisandväärtus ka transpordi- ja ITK sektorites ning hulgi- ja jaekaubanduses. SKP kasvu pidurdas kehv saak põllumajanduses ning avalikus sektoris töötajate arvu vähenemise tõttu selle sektori langenud lisandväärtus. Kuigi väliskaubandusstatistika ja töötleva tööstuse ettevõtete ekspordikäive näitas kolmandas kvartalis Eestis toodetud kaupade ekspordikasvu olulist kiirenemist, läks SKP arvestusse, pärast erinevaid korrigeerimisi, teise kvartaliga võrreldes hoopis aeglasem kasv. Ka kaupade impordikasv aeglustus kiiresti.

Kindlustunde paranemine suurendab investeerimisvalmidust

Eesti majanduse üldine kindlustunne on sel aastal ning ka kolmandas kvartalis paranenud – see käib nii tööstuse, teenustesektori, ehituse, jaekaubanduse kui ka tarbijate kohta. Ettevõtete laenuportfelli kasv on oluliselt kiirenenud, mis viitab nende paranenud investeerimisvalmidusele. Ka kodumajapidamiste laenuportfell ning investeeringud eluasemesse kasvavad mõõduka tempoga. Investeeringute kasvu pidurdab vaid valitsemissektor. Septembri lõpu seisuga oli EL uue eelarveperioodi struktuurivahenditest tehtud Eestis väljamakseid vaid 6% kasutada olevast rahast. Järgmisel aastal on oodata EL rahade suuremat kasutamist, mis peaks ka valitsemissektori investeeringuid tublisti kasvatama.

Sellised näitajad räägivad majandusolukorra järk-järgulisest paranemisest. Lisaks on vabade töökohtade arv kasvanud ja palgakasv püsib kiire.

Järgmisel aastal ootame majanduskasvu paranemist

Vaatamata sellele, on käesoleva aasta kolme kvartaliga Eesti majandus kasvanud vaid 1,1%. Majanduskasv on aeglustunud ka Lätis ja Leedus. Kuigi me ootame Rootsi, ÜK ja Saksamaa majanduskasvu aeglustumist, peaks järgmisel aastal Eesti suuremate kaubanduspartnerite keskmine impordinõudlus veidi suurenema, mis peaks parandama meie ettevõtete ekspordivõimalusi. Lisaks ekspordikasvu oodatavale kiirenemisele, peaksid järgmisel aastal suurenema ka investeeringud, mis on omakorda toeks Eesti majanduskasvu paranemisele. Tootja- ja ekspordihinnad on tõusmas, mis on toeks ettevõtete ekspordikäibe suurenemisele.

Samas, riskid maailmamajanduses ja – kaubanduses (Brexit, Donald Trumpi valimine USA presidendiks, populistlikud liikumised, protektsionism, Venemaa jms)  on üsna suured, mis võivad meie majanduskasvu väljavaadet pikemas vaates halvendada. Eestis loodav uus valitsuskoalitsioon toob majanduspoliitikas tõenäoliselt kaasa muudatusi, kuid enne koalitsioonikokkuleppe paikapanemist on vara prognoosida nende mõju Eesti majandusele.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..