Palgakasv on kiire ja laiapõhjaline

Palgakasv on kiire ja laiapõhjaline

Liis Elmik 01.03.2019

Statistikaameti andmetel ulatus keskmine brutokuupalk 2018. aastal 1310 euroni, kerkides aastaga 7 protsenti. Maksu- ja tolliameti andmetel tõusis mediaanpalk (palk, millest rohkem ja vähem saajaid on võrdselt) samal ajavahemikul 8 protsenti 1006 euroni.

Palgakasv oli laiapõhjaline. Keskmine palk tõusis kõikides sektorites ja maakondades. Palgakasvu mõjutasid tugevalt lisatasud ja preemiad, mis tõusid eelmisel aastal veerandi võrra. Ebaregulaarsete preemiate osakaal palgas oli kõige suurem energeetikas, kus preemia moodustas 9 protsenti brutopalgast.

Tarbimine kasvab sissetulekutest aeglasemalt

Keskmine netokuupalk tõusis eelmisel aastal umbes 12%. Kodumajapidamiste tarbimiskulutused kasvasid oluliselt aeglasemalt, 7% võrra. Tarbimist hoidsid tagasi suurem säästmine ja konservatiivne maksuvaba tulu arvestus. Kulutused kasvasid võrdlemisi kiiresti kõikide kululiikide lõikes. Kõige rohkem tõusid kulutused eluasemele ja sisustusele. Residentidest majapidamiste kulutused välismaal moodustasid nende kogukuludest umbes kümnendiku.

Autosid ja kinnisvara osteti endiselt üsna hoogsalt. Autoliisingute jääk oli jaanuaris viiendiku võrra suurem kui aasta varem. Korterite ostu-müügitehingute arv jäi eelmisel aastal üle-eelmise aasta tasemele, samas tehingute väärtus ületas Maa-ameti andmetel 2017. aasta taset ligi kümnendiku võrra.

Säästud on kasvanud, aga paljudel peredel on rahavaru ikka liiga väike

Palgatöötajate reaalne ostujõud ehk hindadega korrigeeritud netopalk tõusis eelmisel aastal ligi kümnendiku võrra. Nii kiiret ostujõu kasvu nägime viimati eelmise majandusbuumi ajal. Sotsiaalsiirete tõus ja kiire palgakasv on tugevdanud majapidamiste finantsseisu. Perede hinnang oma rahanduslikule olukorrale on parem kui iial varem, ületades oluliselt eelmise majandusbuumi aegset taset.

Veidi alla poolte peredest suudavad Konjunktuuriinstituudi andmetel säästa. Majapidamiste hoiused on aastaga kasvanud kümnendiku võrra. Samas on hoiused siiski väga ebaühtlaselt jaotunud ja paljudel peredel on sääste liiga vähe. Eesti Panga andmetel on 40 protsendil leibkondadest sääste alla tuhande euro ja viiendikul isegi alla saja euro.

Palgakasv püsib kiire ka sel aastal

Töötajad tunnevad ennast tööturul võrdlemisi kindlalt. Täitmata ametikohtade arv ja töötaja algatusel töölt lahkunute hulk on endiselt kõrged. Tööjõupuudus oli jaanuaris äritegevust takistav peamine tegur viiendiku tööstusettevõtte ning veerandi teenindus- ja ehitusettevõtte hulgas (Konjunktuuriinstituudi andmetel). Seetõttu püsib surve ka palkade kasvuks. Lisaks tööjõupuudusele toetab palgakasvu alampalga tõus. 2019. aastal tõstetakse nii miinimumpalka kui pensione 8%. Keskmise brutopalga kasv peaks Swedbanki hinnangul küündima sel aastal üle 6%.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..