SKT kui liikuv märklaud

SKT kui liikuv märklaud

SKT parandustel on riigiti erinev mõju

Sisemajanduse kogutoodang (SKT) ja selle kasv on maailmas üks peamisi makromajanduse näitajaid, mida arvestavad ettevõtted oma majandustegevuse planeerimisel, investorid oma otsustes ja mis on aluseks riigieelarve koostamisel. Ja mõistagi on SKT meedia erilise tähelepanu all. Enamasti jälgitakse majanduskasvu suure detailsusega, kuigi on teada, et esmaavaldatud numbrit muudetakse hiljem mitu korda. Iseseisva rahapoliitika ja suure kapitalituruga riikides võib iga väiksemgi SKT parandus suure mõjuga olla. Riikides, kel iseseisev rahapoliitika puudub ja kus kapitaliturg on väga väike (näiteks Eestis), on SKT parandusel aga oluliselt väiksem efekt. Küll aga tekitab see segadust, kui uued ja arvatavasti täpsemad numbrid muudavad, rohkemal või vähemal määral, meie arusaama majanduse olukorrast.

Parandatud numbrid näitavad 2016. aastat oluliselt tugevana

Viimane näide suuremast SKT parandusest on augusti lõpus avaldatud täpsemad numbrid 2016. aasta kohta. Võrreldes esmaavaldatuga muutus Eesti SKP jooksevhindades 780 miljonit eurot ehk 3,7% suuremaks ja selle aasta reaalkasv on erinevate revisjonide tulemusel kerkinud 1,6 protsendilt 3,5 protsendini. Ehk siis, kui kaks aastat tagasi saime avaldatud numbrite põhjal rääkida juba neljandat aastat järjest nõrga majanduskasvu jätkumisest, siis praegune 3,5% näitab pigem seda, et Eesti majandus oli juba tollal päris tugev. Samas, ei maksa arvata, et see number jääb lõplikuks ehk ei muutu enam. Sellest „käivad üle“ veel mitmed regulaarsed ja mitteregulaarsed SKT revisjonid.

Revisjonid on SKT-d suuremaks ja selle kasvusid kiiremaks muutnud

Statistikaamet on revisjonidega SKT taset alati suuremaks parandanud ja kriisijärgsetel aastatel selle kasvusid kiiremaks muutnud. Näiteks on viimase kümne aasta jooksul SKT võrreldes esmaavaldatud numbritega igal aastal keskmiselt 3% ehk 560 miljonit eurot suuremaks läinud. Koos Euroopa Liitu astumisega parandati möödunud kümnendi alguse SKP-d aga isegi 15-18% ehk 0,8-1,3 miljardi euro võrra suuremaks. Selline parandus näitab, kuivõrd teistsugustel eeldustel 15 aastat tagasi riigieelarvet koostati või ettevõtted oma tegevust planeerisid.

Kiirstatistika järgi arvutatud numbritesse tuleks suhtuda ettevaatlikult

Millest siis sellised parandused? Kui jätta kõrvale erakorralised, metoodika muudatustest tulenevad revisjonid, siis SKT regulaarseid parandusi tehakse peamiselt seetõttu, et uued ja täpsemad andmed laekuvad hiljem, kui kiirstatistika võimaldab. Seetõttu tuleks ka kiirstatistika järgi arvutatud agregaatidesse väga ettevaatlikult suhtuda. Samas on mitu aastat hiljem täpsemate numbrite järgi majandusest parema pildi saamine juba piisavalt kauge ajalugu, et nende järgi olulisi majandusotsuseid ja –prognoose enam mitte teha. Ega kaks kuud hiljem möödunud kvartali SKT avaldamine (nagu praegu toimub) ka parim lahendus ei ole. Tegelikult on ju selle kvartali mediaanist möödunud siis juba 3,5 kuud. Stabiilsetes majandusoludes polegi vast nii kriitiline, kui me SKT kvartalinumbreid kaks kuud hiljem näeme, sest näiteks numbrid tööstuse, jaekaubanduse, väliskaubanduse ja inflatsiooni kohta avaldatakse oluliselt kiiremini. Samas muudab kombinatsioon, kus kvartali SKT avaldatakse pika viiteajaga ning see on veel ebatäpne, majanduses murdepunktide (ehk järsema tõusu või languse) saabumise leidmise raskemaks.

Hiljem avaldatud, kuid täpsemate, SKT numbrite vastu tuntakse vähem huvi

Enamikke inimesi ega ettevõtteid ilmselt ei huvita eriti enam aastaid hiljem avaldatud täpsemad numbrid. Seega on esmaavaldatud SKT jm majandusnäitajate kommenteerimine justkui mäng, sest kohati annavad need ebatäpse või isegi väära majanduspildi. Teine probleem SKT juures on, et see näitaja on üsna suures ulatuses hinnang ja kindlasti mitte fakt. SKT sisaldab varimajanduse hinnangut. Samuti pannakse ettevõtetesektori (mis moodustab kogumajandusest ligikaudu 70%) arvestus kokku vaid 7% ettevõtete arvu pealt ja see osakaal on aastatega pidevalt vähenenud. Tõsi küll, suur osa ettevõtete käibest on selle väikse numbriga kaetud, kuid kuna investeeringud on Eesti-suguses väikeriigis üsnagi volatiilsed, siis nii väheste investeeringute laiendamine kogumajandusele toobki kaasa nende üle- või alahindamise. Seetõttu parandataksegi investeeringuid hiljem eriti palju.

Kõige enam on Eestis SKT täpsustused muutnud investeeringuid

Kõige enam on Eestis SKT täpsustused muutnud investeeringuid. Selle põhjuseks on SKT arvestuse aluseks olevate ettevõtete kiirstatistika ebatäpsus. Ettevõtete täpsem aastaarvestus on kriisijärgsetel aastatel nende investeeringuid võrreldes kvartalipõhise kiirstatistikaga suurendanud keskmiselt kolmandiku ning 2016. aastal isegi 45% võrra. Ettevõtete käibed on aga kasvanud keskmiselt 8 protsenti ehk 3,6 miljardit eurot, 2016.aastal isegi 5 miljardit. Jah,  5 miljardit! Kui möödunud aasta kevadel näitasid rahvamajanduse arvestused, et Eestis on investeeringud olnud languses neli aastat järjest (2013-2016), selle aasta kevadel, et kolm aastat (2014-2016), siis praegune statistika näitab investeeringutel vaid kahte järjestikust langusaastat  (2014-2015). Kui investeeringud on varem SKT arvestuses nii palju muutunud, siis võib eeldada, et ka praegu avaldatud numbrid viimase paari aasta kohta on valed.  Põhjuseks see, et 2017. ja 2018. aastad on tehtud veel kiirstatistikaga. Samuti ei ole aastaid alates 2015-ndast uuendatud eriti detailsete pakkumis-kasutamistabelite kaudu, mis peaks rahvamajanduse arvestustusi veelgi täpsemaks muutma.

SKT parandamine on tavapärane ka teistes riikides

SKT vastavus tegelikkusega sõltub paljuski sellest, kui täpselt ja õigeaegselt ettevõtted ja majapidamised uuringutele vastavad. SKT-d parandavad ka teised statistikaametid. Näiteks muudab Soome statistikaamet oma riigi SKT-d aasta jooksul lausa kolmel korral, mis raskendab selle näitaja täpset prognoosimist. Kuna SKT arvestus on väga detailne ja selle täpsus sõltub hinnangutest ja sisendandmete kättesaadavusest, siis ei ole see näitaja ka rahvusvaheliselt täielikult võrreldav. Ühest küljest on hea, et SKT arvestuse metoodikat pidevalt uuendatakse, et see majanduse kohta õigema pildi annaks. Teisest küljest toob iga uus metoodika muudatus jälle kaasa SKT paranduse ja ilmselt taas mõne üllatuse.

Märksõnad