Maailmamajandus taastub, kuid on endiselt väga habras

Maailmamajandus taastub, kuid on endiselt väga habras

Koroonaviirus ei ole kahjuks meie seast veel kadunud. Mitmetes riikides on juhtumite arv taas kasvamas ning ebakindlus viiruse edasise leviku osas tähendab seda, et kuigi majandus on viimastel kuudel hakanud taastuma, seisab see endiselt hapral pinnal. Oma prognoosis arvestame, et viirusest tingitud ebakindlus jääb sel aastal püsima ning alles järgmisel aastal hakkab majandus kiiremas tempos kasvama. Peale teise kvartali majanduslanguse numbrite avaldamist oleme muutnud aga oma prognoosi varasemaga võrreldes positiivsemaks. Viimased majandusnäitajad viitavad kiiremale taastumisele kui ootasime maikuus, mistõttu on nii Põhjamaades kui ka Balti riikides lähiaja kasvuväljavaade parem.

Maailmamajandus taastub peale laastavat teist kvartalit

Maailmamajandus näitab paranemise märke peale laastavat teist kvartalit, kuid olulist taastumist see sel aastal ei too, kuna viiruse leviku oht on endiselt üleval. Paljud ettevõtted kannatavad nõrga nõudluse tõttu ning majapidamised on ebakindlad tööturu edasise väljavaate suhtes. See on piisav, et kiiret taastumist piirata, vaatamata sellele, et kriisi sügavaim punkt on juba läbitud. Teisel poolaastal on fookuses endiselt geopoliitilised pinged, USA presidendivalimised ja Brexiti läbirääkimised. Meie prognoosi järgi langeb maailmamajandus sel aastal 3%, kuid pöördub järgmisel aastal 5% kasvule.

Koroonakriis on tabanud USA majandust väga rängalt

USA on koroonakriisis saanud tugevasti kannatada, kuid olukord on nüüdseks hakanud paranema. Juba alates aprillist näitab tööturg taastumise märke, kuid endiselt osaleb tööjõus 13 miljonit inimest vähem kui enne koroonakriisi ning töötuse määr jääb lähimatel aastatel kõrgeks. Presidendivalimiste küsitluste järgi on demokraatide presidendikandidaat Joe Biden oma võimupositsiooni Trumpi suhtes tugevdanud ning kui Biden võidab valimised, tähendab see kaubanduspingete leevenemist Euroopa Liidu ja mõningal määral ka Hiinaga. Meie prognoosi järgi langeb USA majandus sel aastal 5%.

Euroopa Liidu majanduslangusest taastumine tuleb ebaühtlane

Meie kevadise prognoosiga võrreldes ei ole euroala majanduse väljavaade küll oluliselt halvenenud, kuid osade riikide üllatavalt negatiivsete langusnumbrite tõttu esimesel poolaastal, oleme selle aasta euroala majanduskasvu korrigeerinud veidi allapoole. Meie prognoosi järgi langeb euroala majandus sel aastal 8% varasema 7% asemel. Ühtlasi ootame ka järgmisel aastal tugevamat majanduskasvu, st. 6% varasema 5% asemel. Taastumine tuleb aga ebaühtlane – paljud liikmesriigid on koroonakriisis saanud tugevasti kannatada, näiteks Hispaania, kuid on ka positiivsemaid näiteid – nende hulgas Saksamaa -, kel on õnnestunud kriisi mõjusid paremini ohjata. Saksamaa kiire taastumine võib omakorda avaldada positiivset mõju kogu ülejäänud Euroopale, sealhulgas Põhjamaadele ja Baltiriikidele, kus Saksamaa on oluline kaubanduspartner.

Balti riigid on kriisis hästi toime tulnud

Balti riikide majanduslangus ei ole võrreldes ülejäänud Euroopaga olnud sügavam ning majanduse taastumine on kiire. Seetõttu oleme võrreldes kevadise prognoosiga korrigeerinud Balti riikide selle aasta majanduslangust väiksemaks. Meie hinnangul langeb majandus Leedus sel aastal 1,7% ning Eestis ja Lätis 5%. Nii Rootsi kui Soome majandus langevad meie prognoosi järgi sel aastal samuti 5%.

Keskpankade ja valitsuste toetusmeetmed on pretsedenditud

Euroopa Liidus kokkulepitud taastepakett ja Euroopa Keskpanga äärmiselt toetav rahapoliitika, aga ka valitsuste tasandil vastuvõetud toetusmeetmed aitavad liikmesriikide majandustel taastuda. Euroopa Liidu taastepakett on ühtlasi väga oluline samm fiskaalpoliitika kujundamisel liidu tasandil ning see avaldab positiivset mõju kindlustundele. Meie hinnangul jätkab Euroopa Keskpank toetavat rahapoliitikat seni kuni see on vajalik ning seetõttu lähiajal intressimäärasid ei tõsta. Samuti ei muuda Föderaalreserv meie hinnangul lähitulevikus intressimäära ning jätkab tõenäoliselt varaostuprogrammiga.

Eesti majandus väljub langusest kiiremini kui möödunud kriisi ajal

Majanduslangusest taastumine on Eestis toimunud kiiremini kui veel mõni kuu tagasi ootasime, mistõttu oleme SKP langust varasemaga võrreldes väiksemaks korrigeerinud. Meie prognoosi järgi väheneb Eesti SKP sel aastal 5% ja järgmisel aastal kasvab 4,5%.

Jaemüügimaht kasvab, makse laekub rohkem ja tööstussektori langus taandub

Eesti majandusnäitajad halvenesid koroonakriisi eskaleerudes järsult. Kõige tugevamad langused jäid aga aprilli ja maisse. Juunis näitasid enamik majandusnäitajaid aga juba kas langusest taastumist –näiteks tööstussektori tootmismaht ja eksport – või isegi kasvu –näiteks jaekaubanduse müügimaht ja kaardimaksete käive. Ekspordis on teenustel läinud oluliselt halvemini, kui kaupade väljaveol. Juulis majanduslangusest taandumine jätkus ning riigieelarvesse laekunud maksud jõudsid pärast neli kuud kestnud vähenemist taas väikese kasvuni. Nõrgenenud välisnõudlus halvendab küll Eesti ekspordivõimalusi, kuid positiivne on see, et meie suurimate kaubanduspartnerite majanduslangus on tagasihoidlikum, kui Euroopas keskmiselt, eriti aga Lääne- ja Lõuna-Euroopa riikides, mida koroonaviiruse levik mõjutas rohkem. Suure löögi sellest kriisist on saanud meie turismi- ja meelelahutusektor. Väga tugevasti kukkunud välisturistide arvul on aga negatiivne mõju eratarbimisele, kuna mitteresidentide kulutused on sellest olnud üle kümnendiku. Turismisektori, eelkõige aga just majutuse ja reisiteenuste, taastumine kriisist toimub ülejäänud majandusega võrreldes oluliselt aeglasemalt.

Inimeste suurenenud hoiused on puhvrid võimalike riskide vastu

Kuigi Eesti erinevate sektorite kindlustunne on veel nõrk, on see juba tasapisi paranemas. Tööstussektori ootused tootmismahtude ja teenuste sektori ootused nõudluse kohta on muutunud oluliselt positiivsemaks. Seda ei saa aga veel öelda inimeste kindlustunde kohta, kes on koroonakriisi ajal oma säästusid suurendanud. Eraisikute hoiuste portfell hakkas kasvama kohe pärast eriolukorra kehtestamist märtsis ja veel juuliski oli selle kasvutempo kiire. See aga tähendab suuremaid puhvreid võimalike riskide vastu. Lisaks inimeste nõrgenenud kindlustundele on hoiuste kasvu taga ka vähenenud tarbimine.

Majanduskriis avaldub tööturul viitajaga

Tööpuudus kerkis teises kvartalis veel võrdlemisi vähe, vaid 7,1 protsendini. Ilma riigi toetuseta oleks tööpuudus ilmselt suurem – viiendik hõivatutest said töötasu hüvitist. Tööpuudus peaks teisel poolaastal mõõdukalt suurenema, kuna ebakindlus püsib, ekspordinõudlus on endiselt nõrk, turismi kõrghooaeg saab läbi ja palgatoetused ning maksepuhkused lõpevad. Teatud hulk ettevõtteid ei pea survele vastu ja peavad töötajaid koondama. Aasta kokkuvõttes peaks Swedbanki hinnangul tööpuudus ulatuma 8,1 protsendini. Järgmisel aastal majanduskonjunktuur pöördub ja majanduskasvu taastumine tähendab taas suuremat hõivet ja tööpuuduse vähenemist 7,4 protsendini.

Palgakasv pidurdub

Majandusraskused ja tööpuuduse tõus leevendavad palgasurvet. Swedbanki prognoosi järgi tõuseb keskmine brutopalk koos palgatoetusega sel aastal vaid 2,2%. Järgmisel aastal majanduskasvu hoogustudes kiireneb palgakasv 3,3 protsendini. Majapidamiste olukorda leevendab hinnakasvu peatumine – keskmine tarbimiskorv sel aastal ei kalline. Hindu mõjutavad vähenenud nõudlus, madal nafta hind, üüri hinna langus ning aktsiisimäärade langetamine. 2021. aastal tõusevad hinnad vaid 1,1 protsendi võrra. Hinnatõus taastub järgmisel aastal majandusaktiivsuse hoogustumise ja koroonakriisi vaibumise tõttu. Ka aktsiisimaksude langetamise negatiivne mõju hindadele on väiksem kui aastal 2020.

Eesti majanduse kriisist väljumist võib pidurdada koroonaviiruse leviku laienemine

Eesti majanduse üldine sentiment ja eeldatavasti ka SKP (teise kvartali SKP ei ole käesoleva prognoosi avaldamise ajaks veel avaldatud) liikusid praeguses kriisis madalaimale tasemele oluliselt kiiremini kui 2008-2009. aastate majanduslanguse ajal. Kui toona võttis see aega ligi kaks aastat, siis praegu majandussentimendi puhul vaid kolm kuud ja SKP puhul vaid kaks kvartalit. Nii peaks kriisist väljumine tulema ka oluliselt kiirem. Kui eelmise majanduslanguse järel ületasime me kriisieelse kõrgeima taseme alles 8,5 aastaga, siis nüüd ligi 2,5 aastaga ehk praeguse kriisi eelse kõrgeima taseme, mis oli möödunud aasta neljandas kvartalis, peaksime prognoosi põhistsenaariumi järgi ületama 2022. aasta teises kvartalis.

Meie hinnangul jäi majanduslanguse põhi küll käesoleva aasta teise kvartalisse, kuid sel aastal Eesti majandus veel kasvuni ei jõua. Põhistsenaariumi järgi parandab aga järk-järgult kosuv välisnõudlus järgmisel aastal rohkem ekspordivõimalusi, kindlustunde tõus suurendab nii tarbimist kui ka investeeringuid ning valitsuse toetusmeetmed ja stimuleerivam fiskaalpoliitika aitavad kaasa majanduskasvu taastumisele. Riigi tellimustel on majanduskasvu ergutamiseks praegu eriliselt oluline osa. Samas on võrdlemisi suur risk, et Eesti majanduse kriisist väljumist võib pidurdada koroonaviiruse leviku laienemine.

Ingliskeelne prognoos täismahus

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..