Tallinna eluaseme taskukohasus püsib stabiilsena

Swedbanki arvestuste järgi Tallinna eluaseme taskukohasus selle aasta esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga oluliselt ei muutunud. Esimeses kvartalis ulatus pealinlaste netopalga kasv 4,3 protsendini, mis on oluliselt aeglasem, kui aasta tagasi, mil netopalk tõusis suuresti tänu tulumaksureformile. Tallinna korterite keskmine ruutmeetri hinnakasv aeglustus esimeses kvartalis 3,9 protsendini. Tallinna keskmise ruutmeetri hinna ja netopalga suhe püsib juba kuuendat aastat stabiilsena – ühe ruutmeetri eest tuleb maksta 1,5-kordne netopalk.

Aktiivsus Tallinna elukondlikul kinnisvaraturul langeb

Esimeses kvartalis tehinguaktiivsuse langus Tallinna korteriturul jätkus – korteritehingute arv oli 5% väiksem kui aasta tagasi. Kindlustunde indikaatorid näitavad, et majapidamiste kindlustunne osta või ehitada lähima aja jooksul eluase on teises kvartalis taas langenud pärast mõningast paranemist esimeses kvartalis. Samas on majapidamiste finantsseis tugev ja hinnang oma majanduslikule olukorrale viimase aja kõrgeim.

Eluasemelaenude jäägi kasv püsis ka aasta esimeses kvartalis 7% juures. Omavahenditest tehtud tehingute osakaal oli esimeses kvartalis endiselt kõrge (ligikaudu 44%), mis on viimase viie aasta keskmine tase. Kodumajapidamiste hoiused kasvavad laenuportfellist jätkuvalt kiiremini – hoiusekasv püsis esimeses kvartalis kümne protsendi lähedal. Eluasemete kõrgele tõusnud hindade tõttu peaks nõudlus sel aastal eelmise aastaga võrreldes mõnevõrra madalam püsima. Samas soodustavad laenamist jätkuvalt madalad intressimäärad.

Ehitustempo on aeglustumas

Esimeses kvartalis väljastati Tallinnas 8% enam korterite ehituslube kui aasta varem. Uusi eluruume lisandus esimeses kvartalis korteriturule 32% rohkem kui aasta tagasi. Eelmise aasta ehituslubade väiksem arv peaks lähima aja jooksul peegelduma ka valmivate korterite arvus. Nii müügis olevate korterite arv kui ka uute korterite müügiaktiivsus esimeses kvartalis langesid. Samas on mõnevõrra madalam nõudlus võrdlemisi heas tasakaalus pakkumisega ning hinnakasv peaks meie hinnangul eelmise aastaga võrreldes püsima mõnevõrra aeglasem.

Balti riikide pealinnadest paranes korterite taskukohasus vaid Vilniuses

Swedbanki indeksi järgi paranes korterite taskukohasus esimeses kvartalis vaid Vilniuses, kus kiire netopalga kasv ületas korterite hinnakasvu ja eluasemelaenude intressimäärade tõusu. Eluasemete hinnakasv oli kõige kiirem Riias (9,7%), millele järgnes Vilnius (6,1%) ja Tallinn. Pealinnade võrdluses oli eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus suure osakaalu tehingutes moodustavad Nõukogude-aegsed korterelamud ning uute korterite osakaal tehingutes on tagasihoidlik.

*Swedbanki Balti eluaseme taskukohasuse indeksi aluseks on leibkond, kelle sissetulek on võrdne 1,5-kordse keskmise netopalgaga ja kes soovib osta 55 m²-suurust korterit. Taskukohasuse all on peetud silmas olukorda, kus kinnisvara ostuks võetud 30 aasta pikkuse ja 15% suuruse omafinantseeringuga kodulaenu maksed moodustavad 30% leibkonna netopalgast.

Swedbanki 2019. aasta esimese kvartali Balti eluaseme taskukohasuse indeks