Tööturg peaks sel aastal rahunema

Tööturg peaks sel aastal rahunema

  • Tööturu näitajad olid eelmise aasta lõpus endiselt tugevad.
  • Sellel aastal ootame majanduskasvu aeglustumist ja tööturu rahunemist.

Hõive liikus eelmise aasta lõpus veel rekordi graafikus

Neljandas kvartalis oli tööturul hõivatuid rohkem kui kunagi varem Eesti taasiseseisvumise jooksul, 680 000 inimest. Hõivatute arv suurenes ja töötute arv langes. Tööpuudus ulatus Statistikaameti hinnangul vaid 4,1 protsendini.

Statistikaameti poolt küsitluse abil tuletatud töötute arv on ilmselt mõnevõrra alahinnatud. Töötukassa andmetel oli töötuid neljandas kvartalis nelja tuhande inimese võrra rohkem kui Statistikaameti hinnangus ja kõik töötud Töötukassas arvel ei ole. Töötukassa statistika põhineb töötute registril, Statistikaameti andmed toetuvad 5000 inimese küsitlusele.

Töötajate arv kasvas mitte-eestlaste hulgas

2019. aastal suurenes hõive avalikus sektoris enam kui erasektoris. Avalikus sektoris on ka palgakasv viimasel ajal erasektorist kiirem olnud. Töötajate arv tõusis avalikus halduses ja tervishoius ning info ja side tegevusalal. Töötlevas tööstuses ja energeetikas töötajate arv vähenes.

Mitte-eestlastest töötajate arv kasvas eelmisel aastal 8000 inimese võrra, samal ajal kui eestlastest hõivatute hulk veidi vähenes. Mitte-eestlastest hõivatute arv kerkis eelkõige keskmisest madalama palgaga teenindusettevõtetes, näiteks kaubanduses ja turismis.

Töötukassa andmed viitavad tööturu jahtumisele

Jaanuari lõpus oli Töötukassa registris töötuid ligi nelja tuhande inimese võrra rohkem kui aasta tagasi. Tööpuuduse kasvu põhjuseks ei ole enam töövõimereform – tööpuudus kasvas vaid nende hulgas, kelle töövõime ei ole vähenenud. Ametite lõikes on aastaga kõige rohkem tõusnud seadme- ja masinaoperaatoritest ning oskustöölistest tööotsijate arv. Lisaks tööpuudusele on Töötukassa andmete järgi suurenenud ka täitmata ametikohtade arv.

Olukord majanduses ja tööturul pöördub

Sellel aastal peaks majanduskasv aeglustuma ja nõudlus täiendava tööjõu järele seetõttu alanema. Nõudlus tööjõu järele kahaneb eelkõige tööstuses, mida mõjutab eksporttellimuste vähesus. Teenuste vallas on olukord roosilisem, kuna kiire sissetulekute kasv ja elanike kindlustunne toetavad tarbimist. Tööpuudus peaks veidi kasvama. Kuna tööjõupuudus annab järele, peaks ka palgakasv mõnevõrra rahunema. Keskmise brutokuupalga kasv peaks aeglustuma 7,5 protsendilt eelmisel aastal 6.5 protsendini sel aastal.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..