Uuring: Eesti elanike arvates ei mõjuta tehnoloogia areng nende ametikoha püsimajäämist

Uuring: Eesti elanike arvates ei mõjuta tehnoloogia areng nende ametikoha püsimajäämist

Enamus Eesti elanikest arvab, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtmise ja automatiseerimisega kaovad peagi paljud ametikohad, kuid samas ollakse kindel, et nende endi ametikohta tehnoloogia areng ei mõjuta, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust.

Kuigi 69% inimestest usub, et uute tehnoloogiate kasutuselevõtu tõttu kaovad mitmed ametikohad, arvab ligikaudu sama palju inimesi, et automatiseerimine ei ohusta nende ametikohta. Vaid 6% vastanutest arvab, et uute tehnoloogiate mõju nende ametile avaldub juba lähiaastatel ning 20% usub, et see mõju avaldub viie aasta pärast.

Tehnoloogia mõju ametikohale tajuvad enim kaubanduses töötajad

Kõige rohkem on oma ametikoha püsimajäämises kindlad inimesed, kes töötavad avalikus sektoris ning tööstus- ja ehitussektoris. 76% avaliku sektori töötajatest ning 68% tööstuse ja ehituse valdkonna töötajatest ei usu, et nende ametikoht kaob tehnoloogia arengu tõttu. Kaubanduse ja teeninduse valdkonnas on kõige rohkem ehk veidi alla 40% neid inimesi, kelle arvates on tehnoloogia juba asendanud või asendamas järgnevatel aastatel nende ametikohti.

Ametipositsioonide võrdluses on kõige kindlamad oma ameti säilimises tipp- või keskastmejuhid,  ettevõtete omanikud ning tippspetsialistid. Oma töökoha kadumist tehnoloogia arengu tõttu peavad tõenäolisemaks spetsialistid, kontoritöötajad ja klienditeenindajad.

Küsitluses osalenute arvates võivad järgmise kümne aasta jooksul automatiseeritud tööprotsessid, robotid ja tehisintellekt täielikult asendada töötajad, kes tegelevad andmeanalüüsi ja programmeerimisega. Ebatõenäoliseks peetakse seda, et tehnoloogia on võimeline asendama neid, kelle töö on seotud meditsiini, inimeste suhete, motiveerimise, loominguga või laste mõistmisega.

Konkurentsivõime säilitamiseks omandatakse uusi oskusi

Vaatamata sellele, et suur osa eestimaalastest on kindlad oma töökoha säilimise suhtes, mõistetakse, et pidev enesearendamine ja uute oskuste omandamine annavad tööturul eelised konkurentsis püsimiseks, ning ollakse muutustele avatud. Üle poolte vastanutest plaanib oma konkurentsivõime parandamiseks omandada uusi oskusi ning kümnendik vastanutest on juba alustanud õpinguid uute oskuste omandamiseks.

Üle kolmandiku küsitletutest on karjääri jooksul asunud tööle valdkonnas, mis nõuab neilt uute oskuste õppimist, ning kolmandik on valmis asuma ametikohale, mis eeldab uusi oskusi.

Tuleb õppida õppima

Selleks, et olla tööturul edukas ning toime tulla üha keerulisemaks muutuva tehnoloogiaga, tuleb pidevalt õppida ja tegeleda enesetäiendamisega. Erinevate asjade õppimine on igal juhul kasulik. Ei pea alati mõtlema, mis on sulle tööks või muuks eluks vajalik, vaid ka erinevaid oskusi, sest see kõik arendab aju ja tegelikult saab paljusid teadmisi ja oskusi interdistsiplinaarselt kasutada.

Kutsekoda on välja toonud 7 oskust ja pädevust, mida tulevikutööks vaja läheb ning mida igaüks võiks arendada: koostöö- ja meeskonnatöö oskus, suhtlemisoskus, sh eri kultuuride tundmine, probleemide lahendamise oskus, kohanemisvõime ja õpioskus, analüüsi ja kriitilise mõtlemise oskus, tehnoloogia kasutamise oskus ja tervikpildi kasutamise oskus.

Loe lähemalt, kuidas tasuta uusi asju õppida ja enda oskusi arendada SIIT.

 

Uuringu „Tehnoloogia areng ja selle mõju tööturule viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Balti riikides uuringukeskus SKDS tänavu juulis. Eestist osales veebiküsitluses kokku 1005 elanikku vanuses 18-74 aastat. Uuringutulemuste tutvustust ja sellele järgnenud vestlusringi saab järgi vaadata SIIT.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..