Uuring: kolmandik noortest säästab iga kuu üle 100 euro

Uuring: kolmandik noortest säästab iga kuu üle 100 euro

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse läbiviidud noorte finantskäitumise uuringust selgus, et võrreldes 2015. aastal läbiviidud uuringuga on noorte harjumus säästa tõusuteel ning nende rahaline toimetulek on paranenud. Kasvanud on ka nende palgaootus.

Säästetavad summad 

Kui varem säästis 18–30-aastatest noortest üle 100 euro kuus vaid 12% vastanutest, siis värske uuringu andmeil juba 29% vastanutest. Samuti on vähenenud mittesäästjate hulk – kui aastal 2015 ei säästnud üldse ligikaudu 30% noortest, siis nüüd ei säästa vaid 11% vastanutest. Need, kes raha kõrvale ei pane, tõid peamise põhjusena välja, et säästmiseks ei jää raha üle.

Eesmärgid

Kõige levinum säästmise eesmärk on ootamatute väljaminekute jaoks. Seejärel pannakse raha kõrvale reisimiseks ning suuremate asjade ostuks. Võrreldes varasemaga on suurenenud säästmine reisimise, kodu ostmise ja pensionipõlve kindlustamise eesmärgil. Kodu ostmiseks ja reisimiseks säästavad kõige enam 22–26-aastased.

infograafik säästmise-eesmärk

Rahaline toimetulek on paranenud

Noorte rahaline toimetulek on võrreldes 2015. aastaga paranenud. 43% vastajatest (varem 31%) saavad hästi hakkama ja neil jääb kuu lõpus raha üle. Vähenenud on kehvasti toimetulejate hulk. Kui 2015. aastal vastas 15% noortest, et nad on alatasa rahalistes raskustes ja ots-otsaga kokku tulemine on raske, siis värske uuringu andmeil on selliste vastajate hulk 9%. Rahuldaval tasemel saab oma sissetulekuga hakkama 46% vastanutest.

Finantskohustused

Uuringutulemustest selgus, et noorte seas on suurenenud kodulaenu võtmine: kodu ostmiseks on laenu võtnud 24% (varem 17%) vastanutest. Enim on kodulaenu võtnud 27–33-aastased, kellest 44% on kodu soetanud laenu abil (varem 33%). Samas on vähenenud järelmaksu ja õppelaenu kasutamine ning tuttavatelt laenu võtmine. Kõige rohkem on laenukoormus vähenenud 18-21-aastaste seas, kellest 86% pole üldse laene (varem 67%).

Positiivse muutusena saab välja tuua, et kui varem said oma finantskohustustega hakkama 77% noortest, siis praeguseks on see tulemus oluliselt paranenud ning 85% noortest ei ole jäänud võetud finantskohustuste täitmisega hätta.

infograafik Finantskohustused

Vanemate rahaline toetus

Kui 2015. aastal toetasid vanemad majanduslikult ligi kolmveerandit noortest, siis praeguseks vajavad vanemate majanduslikku tuge 68% noortest. Kõige enam vajavad enda sõnul vanemate rahalist toetust 18–21-aastased. Veidi suurenenud on rahaline toetus noortele vanuses 27-30 ja seda eluaseme soetamise jaoks (kodulaenu sissemakseks).

Sissetulek ja palgaootus

Noorte sissetulekud on märgatavalt paranenud – vaid 30% teenib alla 800 euro (oli 56%) ja 3% ei oma mingit sissetulekut (oli 6%). Suurenenud on ka kuus üle 1000 euro netona teenijate hulk – nüüd 37%.

Noorte palgaootused on võrreldes varasemaga kasvanud: 69% sihtrühmast ootaks tööle asumisel vähemalt 1500 euro suurust töötasu (neto), mis oli viie aasta eest ainult 39% vastajate palgaootus. Küsitlusest selgus, et kuni 1000 euroga saaks hakkama 18% vastanutest.

infograafik Palgaootused

Ettevõtlusega alustamine

Ettevõtluse populaarsus noorte seas suurenenud ei ole. Ainult ettevõtlusega soovib 5 aasta pärast tegeleda 19% ning 36% soovib tegeleda sellega muu töö kõrvalt. Seega huvitub ettevõtlusest kokku 55% vastanutest, mis on sarnane tulemus 2015. aastaga.

infograafik Ettevõtlusega-alustamine

Vaata videot uuringu kokkuvõttest SIIT.  

 

Noorte finantskäitumise uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Turu-uuringute AS möödunud aasta novembrist detsembrini. Uuringus osales 420 inimest vanuses 18–30 eluaastat.

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..