Uuring: üle poole elanikest arvab, et leiab uue samaväärse töö maksimaalselt kolme kuuga

Uuring: üle poole elanikest arvab, et leiab uue samaväärse töö maksimaalselt kolme kuuga

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellitud uuringust selgus, et üle poole elanikest (53%) arvab, et nad leiaksid töökaotuse korral uue samaväärse töö maksimaalselt kolme kuuga ning ligi pooled vastanutest (48%) on valmis töötama senisest madalama palga eest.

Optimistlikkus uue töö leidmisel

Eesti elanikud on uue töö leidmise osas üsna optimistlikud. Üle poole (53%) arvavad, et nad leiaksid uue ja eelmisega samaväärse töö kuni kolme kuuga. Erinevate vanusegruppide võrdluses on kõige positiivsemalt meelestatud 20-24-aastased. Neist 72% olid arvamusel, et suudaksid praeguse töö kaotuse puhul leida uue samaväärse töö kolme kuu jooksul. Ebakindlust on rohkem vanemate inimeste ja väiksemate linnade elanike hulgas. Optimistlikumad on kuni 550 eurost netopalka teenivad elanikud, liht- ja oskustöölised ning tegevusala järgi ehitus-, meditsiini- ning ka majutus- ja toitlustussektori töötajad.

infograafik töö leidmise kohta

Valmisolek töötada madalama palga eest

Ligi pooled (48%) uuringus osalenutest on nõus töötama senisest madalama palga eest. Mida suurem on netosissetulek, seda suuremat osa ollakse nõus oma töötasust loovutama. Oluliselt rohkem on valmis madalama tasu eest töötama keskmisest suurema palgaga elanikud, kelle netopalk on vahemikus 1251-1500 eurot (58%), samuti juhid (66%) ning kontoritöötajad ja ametnikud (56%). Tegevusalade lõikes on madalama palgaga valmis töötama kõige enam riigi ja kohalike omavalitsuste (57%) ja IT-sektori (54%) töötajad.

infograafik valmisolek töötada madalama töötasuga

Senisest madalama palgaga ei ole valmis tööle asuma ligi kolmandik teenindus- ja müügitöötajatest ning oskus- ja lihttöölistest. Ka ei ole nõus väiksema palgaga need, kes on uue töö leidmise osas optimistlikumad ning usuvad, et leiavad uue samaväärse töö umbes ühe kuuga.

Uuringust selgus, et kõige enam (45%) on neid, kes on nõus saama 20% madalamat töötasu. Kuni 40% madalama tasuga on keskmiselt rohkem nõus need, kes teenivad netopalgana 1500 eurot või rohkem (19%).

infograafik valmisolek madalama töötasuga töötamiseks protsentides

Suurim mure on konkurents tööturul

Peale töö kaotamist võib uue töö leidmisel esineda mitmeid takistusi. Eesti elanikud peavad kõige olulisemaks takistuseks hirmu suure konkurentsi ees, mis naiste jaoks on keskmisest olulisem takistus kui meeste jaoks. Vanuserühmade  võrdluses on konkurents kõige olulisem takistus 20-24-aastaste noorte jaoks. Seejärel peetakse takistuseks ebapiisavat haridustaset või tööoskusi, mis ei vasta praegustele tööpakkumistele. Vähem muretsetakse kandideerimisel selle pärast, et ollakse ülekvalifitseeritud.

Lisaraha teenimine ei ole eriti levinud

Lisaraha teenimine oma oskuste või hobidega ei ole eriti levinud. Ainult veidi üle kümnendiku elanikest teenivad sellega oma põhitöö kõrvalt lisaraha. Vanuse lõikes teevad seda enim 3544-aastased (16%) ja kuni 550 euro suurust netopalka teenivad elanikud (44%). Lisatöö tegijaid on kõige vähem ehitus- ning majutus- ja toitlustussektoris töötavate inimeste seas. Samas on valmisolek lisaraha teenida üsna kõrge – 24% elanikest arvab, et nad võiksid kindlasti lisaraha teenida ning 20% arvab, et võiksid seda teha, kuid peaksid selleks oma oskusi rohkem arendama.

Ametialaste ja isiklike pädevuste arendamine

Ametialaste ja isiklike pädevuste arendamiseks õpivad uusi oskusi praktikas nii praegusel töökohal kui ka väljaspool seda enam kui pooled (54%) vastanutest, 43% osaleb erinevatel loengutel, kursustel või seminaridel ning 35% loeb enese arendamiseks erialast kirjandust.

Kolmandik elanikest ei mõtle aga enda ametialaste või isiklike pädevuste arendamisele. Oskusi ja pädevusi ei arenda keskmisest rohkem madalama sissetulekuga elanikud (netopalk kuni 750 eurot) ja lihttöölised (25%).

infograafik pädevuste arendamine

Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi Norstat mais. Uuringus osales 1004 inimest vanuses 20–64 eluaastat.

 

Loe lisaks:

Nõuanded, kuidas hoida kriisiajal pere finantstervist

10 nippi oma rahalise seisu parandamiseks

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..