Väliskaubanduse käibekasv teises kvartalis aeglustus

Väliskaubanduse käibekasv teises kvartalis aeglustus

Kaupade ekspordikäibekasv tugev, kuid ekspordimahukasv pidurdus

Eesti päritolu kaupade eksport kasvas juunis aastases võrdluses 8% ja import 6%. Kaupade ekspordi ja impordi kasv teises kvartalis aeglustus: kui esimeses kvartalis kasvas kaupade eksport jooksevhindades 13% ja import 17% (suure mõjuga oli laeva sisseost Soomest), siis teise kvartali kasvud olid vastavalt 6% ja 7%. Kuigi teises kvartalis nii ekspordi- kui impordihindade kasv veidi aeglustus, toetasid need väliskaubanduskäibeid jätkuvalt väga tugevasti. Kaupade ekspordimaht (ehk kui kõrvaldada hinnakasvu mõju) jäi teises kvartalis eelmise aasta teise kvartaliga võrreldes aga ligikaudu samale tasemele ning impordimaht kasvas 3% (esimeses kvartalis kasvasid mahud vastavalt 6% ja 10%).

Ekspordikasvu aeglustumise taga mobiilsideseadmete väljaveo langus

Kõige enam olid teises kvartalis ekspordikasvu aeglustumise taga mobiilsideseadmete väljaveo vähenemine, mis moodustas ligikaudu poole kasvu aeglustumisest. Mobiilsideseadmete ekspordikäive vähenes vaatamata sellele, et nende ekspordihinnakasv teises kvartalis kiirenes. Mobiilsideseadmete eksporditellimused on languses olnud juba 10 kuud järjest (teises kvartalis see langus isegi süvenes), mistõttu võib eeldada, et ka veel vähemalt eesolevatel lähikuudel jätkub nende väljaveo langus, mis avaldab negatiivset mõju kogu kaupade ekspordile (mobiilisideseadmed moodustavad kümnendiku kogu kaupade ekspordist). Samuti aeglustus oluliselt veel põlevkiviõli-, puidu- ja metallitööstuse ekspordikäibe kasv. Põlevkiviõli- ja puidutoodete hinnakasv teises kvartalis aeglustus. Samas on näiteks põlevkiviõlitoodete mahukasv isegi kiirenenud.

Välisnõudlus ja ekspordihindade kasv toetavad ekspordikäibe kiiret kasvu

Vaatamata kaupade ekspordi kasvu aeglustumisele teises kvartalis, on sel aastal ekspordikasv tugev olnud. Selle taga on nii paranenud välisnõudlus, kuid ka ekspordihindade kasv. Kuna Eesti eksporditehingud tehakse valdavalt euros (väärtuse järgi ligikaudu 85%) ning USA dollaris on tehinguid umbes kümnendik, siis ei tohiks tugevam euro otseselt meie ekspordile olulist negatiivset mõju avaldada. Kõige enam tehakse Eestis dollaris väliskaubandustehinguid naftatoodete (väärtuse järgi üle 40% tehingutest) ning elektriseadmete ja elektroonikaga (ligikaudu 20%). Seega mõjutab euro tugevnemine dollari suhtes peamiselt meie põlevkiviõlitootmist (samas aitab valuutakursimuutuste vastu riskide maandamine).

Eesti ettevõtted on ekspordi väljavaadetes optimistlikumad

Eesti ettevõtete eksporditellimused on kasvamas ning nad on lähikuudel ekspordi paranemise suhtes muutunud üha optimistlikumaks. Eriti tugev hüpe positiivses suunas toimus teises ja kolmandas kvartalis (praegused hinnangud tublisti üle 10 aasta keskmise). Samuti on eksportivate ettevõtete hinnangul nende konkurentsivõime nii Euroopa Liidu turul kui ka väljaspool seda paranenud. Selline hinnang läheb hästi kokku alates juba 2015 aasta algusest, eriti aga alates möödunud aasta lõpust, aeglustunud tööjõu ühikukulu kasvuga, mis tähendab seda, et tootlikkuse ja tööjõukulude kasvu vahe on vähenenud ning see avaldab positiivset mõju ettevõtete konkurentsivõimele.

Euroopa majandus on praegu veel kasvutsüklis. Meie hinnangul jääb tugev välisnõudlus lähiajal küll püsima, kuid järgmisel aastal ootame selle kasvu tagasihoidlikku aeglustumist. See tähendab, et ettevõtetel on tarvis veelgi rohkem pingutada oma konkurentsivõime parandamiseks.

Teise kvartali väliskaubanduspuudujääk pidurdas vähem majanduskasvu

Koos ekspordikasvu aeglustumisega, aeglustus teises kvartalis ka kaupade sisseveo kasv. Kaupade impordikasv aeglustus ka ilma jaanuaris sisseostetud laeva arvestamata. Osaliselt võib põhjuseks pidada möödunud aasta teise kvartali kõrgema võrdlusbaasi mõju. Samas on impordikasv jätkuvalt üsna tugev, mis tähendab lähiajal tootmismahtude kiire kasvu jätkumist (Eesti majandus on väga impordisõltuv).

Kui jätta väliskaubandustasakaalu arvestusest välja sisseostetud laev (sest SKP esimese kvartali arvestuses lisati see tasakaalustamiseks eksporti), siis väliskaubandustasakaal veidi paranes nii möödunud aasta teise, kui ka käesoleva aasta esimese kvartaliga võrreldes. Seega pidurdas esialgsete arvestuste järgi väliskaubanduspuudujääk käesoleva aasta teise kvartali majanduskasvu vähem (samas tehakse SKP arvestustes mitmeid muudatusi väliskaubandusstatistika numbritesse, mis võib seda pilti muuta).