Keskkond ja kukkur käsikäes: kuidas süüa ja juua väljaspool kodu?

Keskkond ja kukkur käsikäes: kuidas süüa ja juua väljaspool kodu?

Liisa Aavik 09.05.2018

“Keskkonna kolmapäev: keskkond ja kukkur käsikäes” artiklisari tutvustab viise, kuidas säästa nii raha kui ka keskkonda.

Mul on keeruline säästa raha kauge ja kättesaamatuna näiva eesmärgi nimel. Seni, kuni sente loen, võib elu mööda minna. Tahan iga päeva nautida ja tunda, et teen midagi suuremat kui kokku hoidmine. Minu jaoks on suurem eesmärk elada nullkuluga (zero waste) keskkonna suhtes.

Lihtsalt öeldes on nullkulu eesmärk mitte midagi prügimäele saata ja pakendivabalt elada. Selle viis alustala on: keeldu (nt kilekottidest), vähenda (seda, mida sa ei vaja), korduvkasuta, taaskasuta, komposteeri. Nullkuluga elamine pole ebaratsionaalne koju asjade kuhjamine, vaid eelkõige jätkusuutlikud tarbimisvalikud väljaspool kodu. Sa ei ütle endale, et ei saa endale asju lubada. Ütled hoopis, et ei taha osta plastikusse pakendatud ja ebavajalikke asju.

Püüd keskkonda hoida on mind kindlasti õpetanud vähem raha kulutama. Teen pigem väärtus- kui kulupõhiseid otsuseid: vaatan eelkõige kulu keskkonnale. Kuigi bambushambahari, oma karpi ostetud Juustukuningate juust või Hõrgu Ampsu sink on tavapärastest kallimad, siis nullkulu elustiiliga säästan üldiselt ikkagi rohkem. Järgnevate kuude jooksul jagangi teiega kolmapäeviti raha- ja keskkonnasäästu nippe erinevatest elu valdkondadest.

Korduvkasutatav veepudel ühekordsete asemel

Pudelivesi nõuab 2000 korda enam ressursse ja on oluliselt kallim kui kraanivesi. Kasuta alati korduvkasutatavat veepudelit. Ostsin vanasti endale regulaarselt plastikpudelitest smuutisid ja maitsevett, sest nõnda oli mugav ja kiire. Plastikpudelid töödeldakse ümber kehvemateks materjalideks ning need nõuavad lisaressursse. Minu korralik ja kvaliteetne klaasist veepudel jäi autosse ja külmus öösel lõhki. Siis ostsin kahel korral umbes 2,3 euro eest Kaubamajast plastkorgiga klaaspudelis Vossi maitsevee, mille pudelit korduvalt kasutasin. Ühel korral ununes see aga riigi teise otsa. Teisel korral läks naine juuksuri juures sellele vastu ning pudel lendas kildudeks. Soovitan investeerida KleanKanteeni metallist eluaegse garantiiga pudelisse. Ostsin selle endale ja elukaaslasele kingituseks. Kui söögikoht keeldub kraanivett pakkumast, kirjuta kindlasti neile tagasiside palvega end paremuse poole muuta.

Adios ühekordsed kohvitopsid! Võta soe jook kodust

Valmista soe jook ise kaasa. Olen kasutanud teiselt inimestelt saadud odavat kohvitopsi või termostassi. Korraliku termose ostmiseni pole veel jõudnud. Kaastudeng soovitas Primuse termost. Too on tal väidetavalt kaheksa aastat vastu pidanud. Ära kasuta kohvikapsleid või teekotte. Vali purutee ja -kohv. Mul on filtreid eeldav kohvimasin ja kuna hetkel on meil kodus alles tavalisi filtreid, kasutan seda. Hiljem asendan need komposteeritavate filtritega. Soodsaim variant on presskannukohv ja sõelaga teekann.

Eine kodust kaasa

Lihtne: paki kodust välja minnes endaga kaasa ka kehakinnitus. Keskkond, figuur, tervis ja tengelpung tänavad sind.

Sayonara plastik- ja paberkotid, kaasa tuleb riidest ostukott

Kanna kaasas riidest ostukotte. Minu kotid tulevad kõiksugu üritustelt. Väga hea sõbranna valmistab neid ise vanadest kangastest. Kes 0,15 eurot poekoti pealt ei säästa, see eurot ei saa.

Asenda toidukile säileriidega

Toidukile on kole, ühekordne ja rändab prügimäele. Mesilasvaha ja puuvillase riidega saab lihtsalt säileriiet valmistada. Kasutasin selleks vana korralikust materjalist taskurätikut ja sõbrannalt saadud mesilasvaha ülejääki. Kui ise valmistada ei viitsi, võib osta Rohepakendi säileriide 2,25-4 euro eest tükk. See on valmistatud Eesti puuetega inimeste poolt ja annab neile tööd. Sellega saad mugavalt söögipoolist nii kodus külmkapis hoida kui ka võileiva kaasa pakkida.

Kasuta päris nõusid

Kui sul on vähegi võimalust, eelista alati kodus juba olemas olevaid nõusid ja ära investeeri ühekordsesse plastikusse. Lähed piknikule? Paljud piknikukorvid võimaldavad enda nõud pärastpoole mugavalt koju pesemisele viia. Linnas niisama süües kasuta oma karpi ja söögiriistu.

Unusta pakendatud impulssostud

Pakendivabaduse eesmärgiks võtmise üks suur pluss on, et sa ei saa teha paljusid impulssoste. Sellise mõtlemismuutuse järel näed esimesena mitte šokolaadi või krõpse, vaid pakendeid, mis nende tarbimisega kaasnevad. Isusid enam eriti ei teki. Lisaks olen märganud, et mulle kingitakse mingil moel koguaeg šokolaadi (ma ei ole neist seni keeldunud).

Kanna endaga karbikest ülejääkideks

Sünnipäevadel ja üritustel, kuhu satun, jääb pea alati toitu üle. Enamasti pole korraldajad mõelnud karpidele, millega jääke pärast külalistele kaasa anda. Keegi ei ole kunagi mind pahasti vaadanud, kui toidu ära päästan, mis muidu võõrustajale peavalu tekitaks. Ükskord hakkasid daamid minu ees sõbralikult vaidlema, et miks üks ühe koogi juurde tõi, kui teisel oli viiele inimesele kaks küpsetatud. Eks ikka heast südamest tõi. Küll püüti siis veenda kedagi juurde võtma, kuid kõigil olid kõhud punnis. Ei oleks olnud väga realistlik nende kahe daami poolt paari päevaga kolm suurt kooki ära süüa. Pakkusin siis, et mul on karp juhuslikult kaasas ja võin sinna kooki panna. Vähemalt arvan, et nad ei vaadanud mind halva pilguga ning sain kooki kodus sõbrannaga jagada. Eesmärk pole olnud peenelt läbi ajada, vaid vältida toidu raiskamist, kuid paratamatult kukkur rõõmustab.

 

Kuidas sina väljas süües keskkonda ja raha hoiad? Mida teed praegu ning mida saad edaspidi paremini teha? Liitu populaarse Facebooki grupiga #Kogumispäevik ja jaga oma kogemust ning ammuta teistelt väärt säästunippe!