Keskkonna kolmapäev: miks on suvi parim aeg kingitustele mõtlemiseks ning kuidas seda teha?

Keskkonna kolmapäev: miks on suvi parim aeg kingitustele mõtlemiseks ning kuidas seda teha?

Liisa Aavik 04.07.2018

“Keskkonna kolmapäev: keskkond ja kukkur käsikäes” artiklisari tutvustab viise, kuidas säästa nii raha kui ka keskkonda.

Rahaasjade Teabekeskuse tunamullune jõulu-uuring näitas, et kolmandikule eestimaalastest on jõuluaeg pere-eelarvele koormav ning pered peavad nuputama, kuidas detsembris ots-otsaga toime tulla. Kui jõulukinkidele kulutatavad summad on aastatega veidi suurenenud, siis kingisaajate arv on vähenenud. See näitab inimeste tarbimiskäitumise muutust. Kingituste tegemisel mõeldakse varasemast rohkem, et saajal sellest ka tegelikult rõõmu oleks. Südamega toredate, kasulike ja keskkonnasõbralike kingituste tegemiseks ei pea välja käima meeletuid summasid. Parim aeg kingitustele mõelda on suvi, mil on rohkem aega. Lisaks on võimalik saada rikkalikult aia- ja metsasaadusi.

Väärtusta isetehtud kinke ja nendele kulunud aega

Valmistasin rabarbrimoosi. Mul läks üks klaasist moosipurk koos kaanega maksma u 0,52 €. Suhkru sain vanematelt ja rabarbri tasuta Tartu Foodsharing grupi kaudu. Inimesed tahavad tihti tingimata 10 € või isegi rohkem kingituse kuludena täis saada. Aga minu tööaeg ja hool loeb ka. Hakkisin rabarbrit vähemalt tund aega. Tuletasin uuesti meelde, kuidas moosi hügieeniliselt valmistada. Käisin purke ostmas. Otsisin õiget retsepti. Keetsin moosi. Panin seda purkidesse. Ajakulu ja hoolega tehtud asja ei tohi pidada pelgalt otsese rahalise maksumuse pärast kehvemaks. Sain sõbrannalt piparmünti, millele läksin eraldi järgi, mille jaoks kuumutasin purke ning mida panin purkidesse. Kõik see kraam on kohalik, mahe, vegan, keskkonnasõbralik ja mida kõike veel – poes küsitaks hingehinda!

 

Hoidistest

Paku võimalust hoidiseid valmistada või paku ise aiasaadusi

Olen tudeng ja endal aiamaad ei ole. Vanematekodus saame sügisel teha õunamahla ja suve lõpu poole tikrimoosi. Tean, et praegu on palju inimesi, kes ei jaksa hoidiseid teha, aga materjali selleks on korralikult. Seetõttu tegin üleskutse nii Tartu Foodsharing grupis kui ka oma seinal, et valmistan aiasaadustest nende andjale ja endale hoidiseid. Tore on oma kohalik “toodang” millekski kasulikuks muuta ja mitte raisku lasta. Praeguseks on mul pakkumine õunte ja kirsside osas. Kui oled ise see inimene, kes aiasaadustega jännata ei jaksa, aga kellelgi enda eest teha laseks, siis paku selline võimalus oma sõprade seas ja kohalikus toidujagamisgrupis (Tallinnas Foodsharing Tallinn) välja.

Milliseid hoidiseid valmistada?

Marjade ja puuviljade puhul on lihtsaim teha moose ja kompotte. Tavapärasest kavalam on tomatipasta valmistamine. Meie peres kasutatakse tomatipastat pastaroogades, pitsadel ja suppides. Poes maksab tomatipasta 1.46 kuni 3.97 €/kg. Isetehtud pasta on maitse poolest rikkalikum. Toidutares on meeletu hulk hoidiste retsepte. Ja miks mitte valmistada veini, siidrit ja õlut? Praegu on selleks ju aega.

Vali ilus purk

Kõige toredam on muidugi taaskasutada vanu purke. Mina otsustasin purgid siiski osta. Tahtsin, et minu isetehtud moosid näeks välja kallid. Seetõttu valisin ebatavalised kuusnurksed purgid. Vedrukaanega purgid on samuti toredad, sest neid saab mugavalt korduvalt kasutada. Kui oma kingi üle annan, tahan tunda uhkust selle välimuse üle. Tahan tunda, et minu isetehtu ei ole kuidagi kehvem poest müüdavast, vaid pigem vastupidi. Maitsest on ta seda nii kui nii.

Silt tee sellest, mis on kodus olemas

Mind tõesti ahvatlesid tahvlimustad moosikleepsud, kuhu valgelt hoidise nimi peale kirjutada. Siis ütlesin endale, et kodus on küll materjali, millest silte teha. Võtsin pakendite papitükke, kleepisin ühele poole pildi ja teisele poole kirjutasin võimalikult ilusas käekirjas sulepeaga aja ja moosi liigi. Tegin augurauaga silti augu ja sidusin selle kodust leitud nööriga purgi külge.

 

Muud kingiprojektid, mida suvel ette võtta