Eesti ehitusmaterjalide tootjad sihivad tänavu efektiivsust

Keijo Kohv Keijo Kohv 04.04.2017

Swedbanki tänavuse tööstusuuringu tulemused näitavad, et ehitusmaterjalide tootjad plaanivad 2017. aastal investeerida peamiselt efektiivsuse tõstmiseks.

Valdav enamus küsitlusele vastanutest kinnitas, et plaanivad investeeringuid, mille põhieesmärgiks on tootmisprotsesside automatiseerimine ja efektiivistamine. See prioriteet on ka kogu töötlevas tööstuses esikohal. Kuigi ehitusmaterjalide tootjate investeeringute maht on prognoosi kohaselt 15% väiksem kui mullu, on see ootuspärane, sest aastatel 2015-2016 on sektorisse juba tehtud mahukaid investeeringuid.

Tähtis on kuluefektiivsem majandamine

Ehitusmaterjalide tootjatel on viimased aastad toonud palju väljakutseid, sest ehitusmaterjalide hinnaindeks on alates 2012. aastast langenud. Lisaks on tõusnud keskkonnatasud ja tuntav on palgasurve. Seetõttu on mõistetav ettevõtjate soov leida täiendavat efektiivsust. Olukorras, kus mitmeid aastaid järjest on ehitusmaterjalide hinnad langenud, on trendi murdmiseks kaks varianti: kas tõsta väljamüügihinda, mis on tõeline väljakutse igale töösturile, või korrastada sisemisi tootmisprotsesse ja minimeerida kulusid. Hetkel tegelevad töösturid mõlema poolega, kuid kiiremat ja tuntavamat efekti annab just kuluefektiivsem majandamine.

Eesti majandusele mõjub positiivselt, kui ettevõtjad teevad pidevat tööd tootearenduse ja müügi suunal. Ka ehitusmaterjalide sektoris on olulisel kohal eksport, mis moodustab sõltuvalt mõõdikust 35-50% sektori kogukäibest. Oma tähtsaimaks ekspordi sihtturuks pidasid uuringus osalenud ettevõtjad Soomet, Rootsit  ja Lätit. Uuteks sihtturgudeks, kuhu täna veel ei müüda, aga kuhu soovitakse müüa, olid Rootsi ja  Soome kõrval Norra ning välja toodi veel näiteks Taani ja UK.

Tööjõu puudus annab tunda

Kui kogu tööstuses leidis peaaegu iga teine tööstur, et tööjõu puudus piirab ettevõtte arengut (enim on töötlevas tööstuses puudu headest spetsialistidest), siis ehitusmaterjalide tootjaist nimetas iga neljas ettevõtja tööjõu puudust arengut takistava tegurina. Seejuures enim tunti puudust lihttöölistest. Ühtlasi selgus, et kuigi palgakasvu surve tänavu püsib, on ehitusmaterjalide tootjad oma prognoosis tagasihoidlikumad – keskmine palga kasvuprognoos on 3,5%. Välistööjõu osakaalu plaanis suurendada iga seitsmes küsitlusele vastanu. Enim toodi välja Ukraina ja Läti, kust töölisi palgata.

Mis puudutab lähiaastate väljakutseid ja muutusi sektoris, on ees ootamas huvitavad ajad. Ettevõtjad nimetasid oluliste muutustena ärimudelis globaliseerumist ja konsolideerumist. Lisaks peeti tähtsaks loodusressursside efektiivsemat kasutamist. Sarnaselt kogu tööstusele on üldine suundumus tootmise automatiseerumise suunas, mis võiks aidata lahendada väljakutseid, kus lühikese aja jooksul tekib oluliselt rohkem täiendavat nõudlust (nt palju räägitud Rail Balticu projekt).

Uuringu intervjuusid läbi viies tunnetasime, et väljakutseid ja määramatust tuleviku suhtes esineb, ent ettevõtjad pingutavad ja üldjuhul on majasisesed strateegiad paigas. Põhiliseks väljakutseks on tööjõu ja automatiseerimise tegevusplaan, kus üks täiendab teist ja kokkuvõttes muudab Eesti ettevõtjad oma tegevustes efektiivsemaks ehk liigume ka lisandväärtuse poolelt lähemale Põhjala regioonile.

EETL kommentaar

Enno Rebane, Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liidu tegevdirektor, ütles uuringutulemusi kommenteerides, et üle hulga aja on tõepoolest tunda positiivset ootust nii kohaliku kui ekspordituru arengute suhtes. Eelmise aasta kogutulemused ja ka tänavuse aasta algus on näidanud kasvutrende, eriti heade tulemustega paistavad silma betoonelementide tootjad ja eksportijad, kuid mahtude kasvu on näidanud enam-vähem kõik ehitustoodete rühmad. Murekoht on kasumlikkus, mis on olnud mitu aastat langustrendis, seda vaatamata keskkonnatasude ja muude riigimaksude, aga ka palgakulude järjepidevale iga-aastasele tõusule. Tuleviku muudavad ebakindlamaks valitsuse kavandatavad uued maksud ja maksutõusud.

Swedbank korraldab tööstusettevõtete uuringut juba kuuendat aastat järjest. Uuringus osales sel aastal 260 ettevõtet, kelle käive moodustas kokku ca 1/3 kogu töötlevast tööstusest. Uuring keskendub ettevõtjate prognooside kaardistamisele käibe, kasumlikkuse, ekspordi, investeeringute ja tööjõuga seonduvatel teemadel.

Ülevaade Swedbanki tööstusuuringu ehitusmaterjalide tootjaid puudutavatest tulemustest: