Eesti teadlaste vähiraviuuringud võivad kaasa tuua revolutsiooni juuksehoolduses

Eesti teadlaste vähiraviuuringud võivad kaasa tuua revolutsiooni juuksehoolduses

Tartu Ülikooli teadlased on avastanud vähiraviuuringute käigus peptiidid, mis võivad kaasa tuua revolutsiooni juuksehooldustööstuses. Uus tehnoloogia võimaldab säilitada juustes kauem värve ja UV-kaitset, samuti vähendada toimeainete hulka lõpptoodetes ligi kümme korda.

„Sisuliselt oleme võimelised tegema püsivärvi, mis töötab hoopis teistel alustel, kui turul saadavad tooted. Tavapärased värvid toimivad inimeste enda värvipigmentide pleegitamisel, mille tõttu paratamatult saavad juuksed kahjustada, kuid arendamisel olev peptiididel põhinev tehnoloogia võimaldab värvi juuksepinnale kinnitada ilma juukseid ennast kahjustamata,“ sõnas Hairveli asutaja Tarmo Mölder.

Hairvel asutajad Tarmo Mölder ja Kuldar Kõiv on tänaseks tehnoloogiat katsetanud nii värvide kui tsinkoksiidi osakestega ja saanud positiivseid tulemusi. „Praegu oleme läbinud edukalt testid väiksemate kogustega ja tulemused on olnud paljulubavad elik värv on pärast päikese käes hoidmist ja korduvaid läbipesemisi säilinud. Samas anname endale aru, et palju tööd on veel teha, et tehnoloogia saaks masstootmiskõlbulikuks,“ ütles Tarmo Mölder.

Idee sai alguse vähiuuringutest

Teadurid uurisid vähirakkudele kinnituvaid peptiide, mida on võimalik kasutada vähiravimite suunatud liikumiseks organismis vähikoesse. Uuringud on olnud edukad, selle tõestuseks on artiklid mainekates teadusajakirjades, ent parendatud omadustega ravimite tootmiseni on veel pikk maa. Seetõttu otsustasid Hairveli asutajad otsida teisigi valdkondi, kus peptiidid võiksid kasulikud olla ja tehnoloogia kiiremini inimesteni jõuda.

„Ei läinud pikalt, kui mõistsime, et üheks selliseks valdkonnaks võiks olla näiteks juuksehooldus, kuna peptiidid kinnituvad hästi erinevatele pindadele. Oma esimese rahastuse saime Prototronilt. Lisaks saime sealt head nõu, kuidas projekti juhtida ning äri teha. Abiks on olnud teisedki fondid ja konkursid,“ sõnas Mölder.

Mölderi sõnul on tehnoloogia vastu huvi nii Eestist kui välismaalt ja loodetavasti suudetakse leida peatselt partner, kes on valmis teadusmahukat tööd rahastama: „Soovitakse, et see arendus seisma ei jääks. On üks Eesti ettevõte ja välismaalt on huvilised paar suuremat keemiaettevõtet – üks juba testib meie tehnoloogiat ja teisega oleme sõlmimas konfidentsiaalsuslepingut.“

2012. aastal Swedbanki, Tallinna Teaduspargi Tehnopol ja Tallinna Tehnikaülikooli poolt asutatud rahastu Prototron eesmärgiks on toetada alustavaid ettevõtjaid ja leiutajaid rahaliselt esimese töötava tootenäidise ehk prototüübi väljatöötamisel. Prototroni rahastule on senistes taotlusvoorudes esitatud enam kui 2800 nutika idee, mis on järgnevates investeerimisvoorudes kaasanud üle 16 miljoni euro.

Elektronmikroskoopia pilt juuksekarvast. Vasakul ZnO osakesed ei kinnitu, paremal ZnO osakesed koos Hairveli peptiidiga kinnituvad

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..