Ehitussektori investeeringud tuleks ajastada õigesti

Keijo Kohv Keijo Kohv 08.12.2016

2016. aasta II kvartalis ulatus omal jõul tehtud ehitustööde rahaline maht Eestis 461 miljoni euroni ja I poolaasta kokkuvõttes 802 miljoni euroni, mis on 1,8% enam võrreldes mullu sama perioodiga. Era- ja avaliku sektori tellimused moodustavad kumbki poole kogumahust. Ehitusturu koguseisu hinnates tuleb pidada heaks tulemuseks, et eelmise aasta tasemetest ei ole allapoole langetud.

Ehitussektori investeeringud jägigu turutrende

Täiendava positiivse stiimulina siinsele ehitussektorile ja ehitusmaterjalide tootjatele võiks mõjuda valitsuse investeeringuteplaan. Siseriiklik nõudlus on väga oluline kohalikele betooni- ja toorainepõhistele ettevõtetele. Eriti arvestades, et ehitusmaterjalide hinnad on võrreldes mullusega langenud -1,3%. Nõudluse kasv võiks tähendada kosumist ka materjalide hindades.

Siiski kätkevad täiendavad potentsiaalsed riigitellimused suhteliselt lühikeses ajaperioodis ka väljakutseid. Näiteks tähendab see, et kui eelolev aasta on erasektori poolt üsna tugevalt ette müüdud, ei peaks riik samas perioodis turule täiendavalt suuri investeeringuid enam suunama. Seda põhjusel, et kiirelt ja lühiajaliselt tekkiv kõrgem nõudlus toob kaasa:

a) surve töösturite kuludele (täiendavate masinate/töötajate või allhankijate leidmine);

b) ehitussektori ebastabiilset arengu, kus ühel hetkel on nii toorainete kui inimressurssi puudu ja teisel üle.

Swedbanki ehitussektori juhi Rene Zibo hinnangul põhjustaks turuolukorraga mittearvestamine eelkõige hinnatõusu, kõigutades ehitusturul tänaseks juba mitu aastat kestnud tasakaalu. Seetõttu väheneks omakorda eratellimuste maht ja suuremahulised käimasolevad projektid muutuksid ilmselt kahjumlikumaks, sest projektides veel kokku leppimata sisendkulud muutuvad ettevõtja jaoks pigem negatiivses suunas.

Lähiaastatel on startimas Rail Baltic (Eesti osa maksumus orienteeruvalt 1,3 mld eurot); jätkuvad ehitused olulistel maanteedel nagu Tallinn-Tartu maantee Kose-Mäo lõik (maksumusega ca 170 mln eurot) ning töös on suured hooned nagu Tallinna vangla, nelja ministeeriumi ühishoone (kokku mahuga ca 100 mln eurot). Uus valitsuskoalitsioon on tõstnud fookusesse teede- ja elamuehituse, mis toob lähiaastail kaasa täiendavaid investeeringuid ca 300 miljoni euro ulatuses.

Õige hetk riigi tellimusteks siis, kui on vaba jõudu ehitamiseks

Nii ettevõtjad kui erialaliidud on väljendanud seisukohti, et riik võiks oma tellimusi planeerida viisil, mis võtab arvesse üldist ehitusturu seisu Eestis.

Kõike eelnevat arvestades tasuks meil riigina hoolikalt läbi mõelda ja ette planeerida, millal täiendavat mahtu ehitusturult tellida. Oluline on jälgida turuarenguid ja üritada tabada investeeringuteks õiget hetke. Õige hetk saabub siis, kui eratellimuste maht enam ei kasva ja Eesti ettevõtjatel on ressurssi suuremahuliste rajatiste ehitamiseks.