Iduettevõtlus kui õppimise vorm. sTARTUp Day 2016

Swedbank on sellel aastal sTARTUp Day kuldsponsor – üritus toob Tartusse kokku ligi 2000 asjatundjat ja huvilist, võttes juba esimesel toimumiskorral oma valdkonna suurima sündmuse  tiitli Eestis. Uurisime Swedbank Eesti juhilt, Robert Kitilt: miks ja kuidas suurettevõtted iduettevõtluses kaasa löövad.

Robert Kitt Startup Day

Garage48, investeerimisvõrgustikud, Latitude ja nüüd sTARTUp Day – startup’indus näib olevat kuum teema ja paljud näevad just iduettevõtluses Eesti majanduse päästerõngast. Mida sellest arvata?

Ettevõtluse areng ja mitmekesistumine on igal juhul positiivne nähtus. Iduettevõtlus on lihtsalt kiirem, agiilsem ettevõtluse vorm kui me näiteks eelmisel sajandil olime harjunud. Ettevõtlikud inimesed saavad kokku, arendavad oma ideid ning parematest, mõnikord ka kiirematest saavad turul tegijad. Tasub meeles pidada – nagu kirjutavad Sten Tamkivi ja Kristjan Lepik Memokraadi blogis – kui meil ei ole firmasid nende riskantses alguses, ei ole meil neid ka nende edukas lõpus. Kõik Eestis tegutsenud ettevõtted on andnud midagi meie majanduse arengusse, nii õnnestumisi kui ka samavõrd olulisi õppetunde.

Pankadelt ootavad ettevõtted eeskätt soodsatel tingimustel laene. Startupil ei ole juba definitsiooni järgi alguses ette näidata regulaarseid rahavooge ning tõenäosus idufirma sulgemiseks on suur. Millised on üldse iduettevõtte ja panga võimalused koostööks?

On tõsi, et pank müüb ennekõike laenu ja müüb seda teatud tingimustel. Kui ingelinvestorid paigutavad alustavatesse ettevõtetesse raha arvestades, et seda tagasi ei pruugi nad saada, siis pank seda endale lubada ei saa.  Küll aga on meil muid võimalusi iduettevõtluse kui Eesti majanduse olulise osa toetamiseks.

Tänavu lõime koostöös Euroopa Investeerimisfondiga tugisüsteemi ehk uue laenugarantii, mis muudab finantseerimise väikese ja keskmise suurusega ettevõtete jaoks kättesaadavamaks. COSME garantiiprogrammi leping  võimaldab meie klientidel saada oma laenudele ja liisingutele vajaduse korral tasuta lisatagatise.

Aga me toetame ettevõtlikkust nii koolinoorte kui alustavate ettevõtete puhul ka midagi tagasi küsimata. Umbes viis aastat tagasi olime selles suunas otsingutel ja tellisime uuringu, mille kohaselt ettevõtetel oli enim toetusest puudu esimese prototüüpimise faasis. Mõeldud-tehtud, asutasime koostöös TTÜ ja Tehnopoliga rahastu Prototron, mis aitab päris ettevõtjatel vormida äriideest reaalse näidise.  Nii aitame juba neljandat aastat arendada ideefaasis tooteid, mis ei ole veel kasvanud investeeringu vääriliseks ettevõtteks ning kogevad seetõttu rahastuse leidmisel raskusi. Oleme sellega Eesti ettevõtlusele reaalselt hoogu andnud – nende aastatega toetatud ideedest on üle 90% elus ja arendamisel. Kokku on Prototroni senistes taotlusvoorudes esitatud enam kui 1500 idee, millest on rahastatud 41 projekti ligi 500 000 euro ulatuses.

Kui küsida, kuidas üldse läheb algfaasis ettevõtlusel Eestis, siis vastaksin, et hästi. Näeme oma statistika pealt, et väikeettevõtete hulgas on laenu- ja liisingumahud käesoleva aasta esimese kaheksa kuuga kasvanud lausa 49%, võrreldes eelmise aasta sama perioodiga. Keskmise suurusega ettevõtted on panga pakutavaid finantseerimislahendusi kasutanud 24% enam. Need numbrid kõnelevad iseenda eest, näidates selgelt, et ettevõtjad on täis sihikindlust ja otsustavust. Madalad intressid on lõpuks enda kasuks tööle pandud.

Mida annab ettevõtlusele koostöö ülikoolidega? Kuidas teadus ja ettevõtted päriselus üksteise toimimisest kasu saavad?

Ma ütleks, et lootusandavalt palju. Nii akadeemilises kui ärimaailmas on korduvalt leidnud kinnitust, et majanduslik edukus riigi tasandil on sõltuvuses sellest, kuidas ettevõtlusel ja tippteadusel õnnestub tandemina nihutada innovatsiooni piire. Teaduse kaasamist ei vaja mitte ainult üksikud suured ettevõtted. Kui meie teadlased loovad intellektuaalset omandit ja Eesti ettevõtjail õnnestub neid ideid kommertsialiseerida, siis seeläbi on võimalik majanduses luua palju ja mitmekesiseid töökohti Eesti inimestele.

See kõik peaks algama juba koolipõlvest, rääkimata tudengitega koostööst. Seetõttu oleme ka ise raaminud koostöölepped nii Tallinna Tehnikaülikooli kui Tartu Ülikooliga, et ligipääsu üksteisele – reaalset koostööd – süvendada.

Lisaks avasime just koolinoorte äriideede konkursi Bright Minds teise hooaja. Oma ettevõtlike ideede arendamises saavad osaleda noored üle Eesti, programm jõuab füüsiliselt aga viide järgmisesse maakonda: Hiiumaa, Pärnumaa, Jõgevamaa, Lääne-ja Ida-Virumaa. Meie panustame muuhulgas programmi ka oma vabatahtlikega – noori toetavad 14 Swedbanki töötajatest ettevõtlusmentorit – ja kutsume ka oma partnereid üle Eesti noori nõu ja jõuga toetama. Kui me ettevõtjate, lapsevanemate, juhendajatena saame toetada ükskõik mis vanuses tuleviku ettevõtjaid, võiksime seda teha juba kohe täna.

sTARTUp Day 2016: How to earn if there’s nothing to burn?