Kuidas pankur mõtleb?

Kuidas pankur mõtleb?

Kas olete vahel soovinud aru saada, mis toimub ettevõtte laenu menetleva pangatöötaja peas? Ma kavatsen järgnevas artiklis olla väga avameelne ja kõik pankuri peas keerlevad mõtted avalikkuse ette tuua.

Ettevõtte rahastamisel huvitab pankurit suures pildis kolm küsimust:

  1. Millega ettevõte tegeleb?
  2. Milleks raha vajatakse?
  3. Kuidas kavatseb ettevõte raha tagasi maksta?

Pank vaatab hoolega, kes on ettevõttega seotud isikud

Milline on olnud varasem koostöö pangaga? Kui suured on valdkonnas tegutsemise kogemused? Kui tugev on ettevõtte meeskond laiemalt? Milline on omanike võime ettevõtet rahaliselt toetata? Milline on olnud inimeste maksekäitumine?

Seejärel uuritakse ettevõtet ennast

Mis toodet või teenust pakutakse? Kellele toodet müüakse? Milline on nõudlus toote järgi täna ja mõne aja möödudes? Kas ettevõttel on mõni kindel konkurentsieelis? Kui jah, siis milline? Meie praktika näitab, et väikeettevõtte eeliseks on hea teenus või toode, millele peab lisanduma professionaalne kliendisuhtlus ja õige hind.

Pankur vaatleb teraselt plaanitavat tehingut

Sedasama, mille tarbeks raha küsitakse. Mis selle tehingu tulemusena ettevõttes muutub? Kas ja kui palju panustab ettevõte ise? On tegu investeeringu või käibevahendite finantseerimisega. Oluline, et need kaks omavahel sassi ei läheks – pikaajaline laen on ikka investeeringuks ja lühiajaline laen käibevahendite finantseerimiseks. Soovituslikud perioodid pikaajalise laenu puhul on 60 kuud (graafik kuni 120 kuud) ja lühiajalise laenu puhul kuni 18 kuud. Ideaalis võiks lühiajaline käibevahendite finantseerimine käia ühte jalga ettevõtte äritsükliga. Näiteks põllumajanduses on nii, et aasta alguses laenad ja aasta lõpus maksad tagasi.

Panka huvitab ettevõtte rahaline seis ja tulevikuprognoos

Pankur tahab veenduda, et ettevõte suudab laenu tagasi maksta. Kust see raha tuleb? Investeerimislaen tagastatakse ettevõtte kasumist, mille võib tekitada ka uus investeerimislaen. Sellisel juhul on kindlasti oluline, et ettevõtja selgitaks pangale oma plaane, prognoose ning eeldusi plaanide õnnestumiseks. Käibelaenu tagasimaksed toimuvad reeglina konkreetse projekti lõpetamisel. Alustava ettevõtte või seni väga väikeses mahus tegutsenud ettevõtte puhul on vaja koostada korralik rahavoogude prognoos. See peab sisaldama lihtsustatud kujul ettevõtte tulude ja kulude vaadet koos sinna juurde käivate eeldustega. Näiteks nii: „Prognoosin käivet x, eeldustel, minu toodet ostab päevas/kuus jne x klienti ja toote maksumus on x“. Pankur saab teist hästi aru, kui panete oma numbrid kõnelema.

Kokkuvõttes tahan öelda, et ettevõtjal on alati ideid ja mõtted, mida ellu viia. Meil jällegi on igasuguseid lahendusi, mis aitavad ettevõtjal oma plaane realiseerida.

Kindluse mõttes tasub kasutada ka meie finantsvõimekuse hindamise digitööriista. See näitab kätte, mida pank olemasoleva info põhjal ettevõtte finantseerimisest arvab. Samas julgustan kindlasti panka pöörduma ka siis, kui te ei ole digitaalselt genereeritud arvamusega nõus ja soovite seda oma argumentidega ümber lükata.

Loodan, et võimalus piiluda pangatöötaja mõttemaailma annab teile julgustust meiega suhelda ja oma plaane arutada. Tuleme hommikuti kolleegidega tööle ikka eelkõige sooviga, et üha rohkem häid ideid saaks ellu viidud. Ja üht tean ma veel kindlalt – laenu ei saa kindlasti see, kes ei küsi.