Värske tööstusuuring

Värskest tööstusuuringust selgub, et ettevõtjate meelestatus tuleviku osas on küll üldiselt optimistlik, kuid ettevõtjate hinnangud käibe kasvatamise võimalustele on langenud. Tööjõuturul nähakse palgasurve jätkumist. Olulise kitsaskohana toovad ettevõtjad välja kvalifitseeritud tööjõu puuduse, mis takistab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu.

2018. aasta oli väga hea ekspordiaasta, Eesti päritolu kaupade eksport suurenes 12% ehk 1,2 miljardi euro võrra. Enim kasvas Eesti päritolu õli- ja puittoodete ning mobiilsideseadmete ekspordikäive.

Käibe tõstmiseks otsitakse võimalusi uutelt turgudelt

Swedbanki tööstusuuringu kohaselt plaanib uutele turgudele minna 30% ettevõtetest ning enim on suunaks Skandinaavia ja Saksamaa. Suurettevõtete seas on lisaks Rootsile populaarsed ka Aasia (peamiselt Hiina ja Jaapan) turud.

Swedbanki tööstusosakonna juht Raul Kirsimäe sõnul otsivad ettevõtted jätkuvalt võimalusi kasvatada oma käivet uutel turgudel, kuigi ettevõtete ekspordikasvu väljavaated sel aastal pole enam nii optimistlikud võrreldes varasema aastaga. Eesti suuremate kaubanduspartnerite keskmine majanduskasv aeglustub, mis tähendab ka nõrgemat välist nõudlust. „Kuna tööstusettevõtete käibest läheb ligikaudu kaks kolmandikku ekspordiks, siis pidurdab nõrgem välisnõudlus ka ettevõtete kogukäibe kasvu,“ kommenteeris Kirsimäe ettevõtjate poolt viimase kaheksa aasta madalaimaks hinnatud käibe kasvu prognoosi.

Kirsimäe hinnangul on meie ettevõtjad teinud väga tublit tööd ekspordimahu kasvatamisel. „Edasivaatavalt on aga võtmeküsimuseks ettevõtete suutlikkus rakendada uusi tehnoloogiaid ja arendada tooteid suurema lisandväärtuse saavutamiseks,“ ütles Kirsimäe.

Käesoleva aasta prognoos

Veel nähtub tööstusuuringust, et ettevõtjad prognoosivad käesoleval aastal investeeringute mahtude langust, mis tõstatab mitmeid olulisi sõlmküsimusi- kuidas parandada tootlikkust ning tulla toime väljakutsetega kulude kasvu ja tehnoloogia muutuse osas. „ Kõige olulisem on mitte edasi lükata ettevõtete konkurentsivõimet parandavaid investeeringuid, “ toonitas Kirsimäe.

Suurima takistusena uute töötajate leidmisel tuuakse välja kvalifitseeritud tööjõu puudust, mis on ettevõtete jaoks muutunud üha tõsisemaks tootmist piiravaks probleemiks. Oskustööjõu nappus piirab eelkõige ettevõtete jaoks uute investeeringute tegemist ning moodsate tehnoloogiate rakendamist tööstuses,“ sõnas Kirsimäe ja lisas, et kindlasti on oluline senisest enam investeerida inimeste koolitamisse ja täiendõppesse.

Endiselt nähakse ettevõtete poolelt tööstuses kuni 6,3% palgakasvu. Tööstusuuringust tulenevalt on tööjõu puuduse ja paisunud tööjõukulude juures ettevõtete jaoks loomulikuks lahenduseks tootmise automatiseerimine, kus tulemuslikkust plaanitakse parandada eelkõige läbi automatiseerimise (54%) ning digitaliseerimise (33%).

„Meil on hea meel näha, et pooled küsitletud töötleva tööstuse ettevõtetest kavatsevad lisandväärtust tõsta panustades arendustegevusse ja koostöösse teadusasutustega, mis on nii riigi kui ettevõtluse tulevikuarengu seisukohalt väga oluline. Senisest enam peame Eestis investeerima töötajate koolitamisse ja haridusse, et kasutusele saaks võtta rohkem uusi tehnoloogiad ja töömeetodeid,“ sõnas Kirsimäe.

Swedbanki tööstusuuringus osales 288 tööstusettevõtet – kogukäibega 3,4 miljardit eurot ning 25 971 töötajat.

Põhjalikum ülevaade uuringutulemustest asub siin: