Tagasi
Jätkusuutlikud investeerimisfondid koguvad Euroopas populaarsust

Jätkusuutlikud investeerimisfondid koguvad Euroopas populaarsust

Juba möödunud aastal sai selgeks, et jätkusuutlikele investeerimisfondidele tasub varasemast enam tähelepanu pöörata. Vaatamata koroonapandeemiale, on investorid suunanud säärastesse fondidesse enneolematuid rahavooge. Turul levib arvamus, et jätkusuutlike investeerimisfondide läbimurre toimub käesoleval aastal ning seda asub juhtima vana maailm.

USA ei suuda sammu pidada

Euroopa Liit väljendas möödunud aastal selgelt, et kavatseb jätkusuutlikku investeerimist toetada nii poliitilisel kui ka finantstasandil. Sarnast toetust on kinnitanud ka Ameerika Ühendriikide värske president Joe Biden. Nii Euroopa Liidul kui ka Ameerika Ühendriikidel on plaanis saavutada 2050 aastaks täielik kliimaneutraalsus.

Finantsmaailm pöördus jätkusuutlike investeeringute poole tagasi 2015. aastal, kui Pariisis toimunud kliimakonverentsil võttis hulk riike vastu globaalse, õiguslikult siduva kokkuleppe kliima soojenemise pidurdamiseks. Praeguseks juba ligi 200 riigi poolt allkirjastatud lepingu eesmärk on hoida globaalse temperatuuri tõus alla 2 °C. Seoses president Bideni lubadusega taastada USA pühendumus Pariisi kliimakokkuleppe eesmärkide täitmisele, on finantsturu osalised viimastel kuudel kestliku investeerimise vaates varasemast palju aktiivsemalt tegutsenud. Ainuüksi USA tekitab umbes 18% maailma kasvuhoonegaaside heitest ning selles valdkonnas on oodata suuri muutusi. Juba oma ametiaja esimesel päeval andis Biden allkirja kinnitamaks USA taasühinemist Pariisi kliimaleppega.

Mõned analüütikud  prognoosivad, et kliimamuutustega tegelemine saab Bideni otsustes olema pea sama olulisel kohal kui koroonapandeemia piiramine. Sellegipoolest on oodata, et selles valdkonnas asub juhirolli Euroopa Liit. Eeldatavasti kulub Bidenil riigi eelmise juhtkonna otsuste tagasipööramiseks mitu aastat.

Euroopa Liidus aga on vajalikud mehhanismid juba paigas. Euroopa riigipead kinnitasid investeerimis- ja pensionifondide valitsejatele 2021. aastast rakendatavad investeeringute kliima- ja sotsiaalkeskkonna mõjude informatsiooni avaldamise nõuded heaks juba 2019. aastal. See aitas tugevalt kaasa jätkusuutliku investeerimise kasvule.

Ringmajanduse tegevuskavad

Euroopas on jätkusuutliku investeerimise vallas tehtud väga ambitsioonikaid plaane, üks suur eesmärk on ulatuslik üleminek taastuvenergia tootmisele. Seejuures on plaanis rajada avamere tuuleparke ja päikeseelektrijaamasid, samuti on kavas ulatuslik renoveerimine. Aastaks 2030 on Euroopa Liidul kavas renoveerida üle 35 miljoni hoone.

Lisaks on sihiks seatud liikuda lineaarse majandusmudeli (tootmine, tarbimine, äraviskamine) juurest ringmajanduse poole. Euroopa Liidu juhid mõistavad, et ühiskonna majanduslikud, sotsiaalsed ja keskkondlikud aspektid on omavahel tihedalt läbipõimunud ning et ärikogukonnad mängivad jätkusuutliku majanduse saavutamisel väga olulist rolli.

Vana maailma majanduskasv peaks jõudu ammutama rohelistest võlakirjadest Ainuüksi 2021. aastal on Euroopa valitsustel ja eraettevõtetel plaanis pakkuda turuosalistele ligikaudu 500 miljonit eurot kestlike projektide rakendamiseks ja pandeemiamõjude leevendamiseks. Kuigi skeptikud leiavad, et Euroopa Liidus võib kuluda omajagu aega, et paigalseisust liikuma saada, arvavad ka nemad, et finantsmaailmale on saadetud selge signaal: jätkusuutlik investeerimine leiab aina enam toetust.

Ka erasektoris on oodata muutusi. Analüütikud prognoosivad, et fondihaldurid asuvad portfelle koostades õige pea jätkusuutlikkusele palju rohkem rõhku panema, mis omakorda toob kaasa rahaliste vahendite märkimisväärse ümberjaotumise. USA mõjuka investeeringute haldusettevõtte BlackRocki hinnangul kahekordistavad kõik fondijuhid oma portfellide jätkusuutlike investeeringute osakaalu juba 2025. aastaks. Antud prognoos põhineb hiljutise ülemaailmse uuringu põhjal, mis viidi läbi fondihaldurite seas, kes haldavad 25 triljoni dollari väärtuses varasid. Jällegi on kiireimat kasvu oodata Euroopa Liidus.

Turuekspertide sõnul ei tasu unustada ka Hiinat, juhtides tähelepanu sellele, et möödunud aastal võis Hiinas täheldada geomeetrilist kasvu taastuvate ressursside investeeringute vallas. Kuigi Aasia jääb jätkusuutlike investeeringute alal praegu veel teistest regioonidest maha, annab kiire kasv Hiinas ja Jaapanis alust ennustada käesolevaks aastaks kestlike investeeringute populaarsuse kasvu ka selles regioonis.

Ka Skandinaavias ja Baltikumis puhuvad uued tuuled. Siin võib näiteks tuua Swedbank Roburi, mis on üks Skandinaavia juhtivatest varahaldusettevõtetest ning mis tõi eelmisel sügisel turule maailma esimesed ÜRO Pariisi kliimaleppega kooskõlas olevad investeerimisfondid. Eestis tehakse olulisi muudatusi pensionifondides. Näiteks Swedbanki juhitavate teise samba pensionifondide raames investeeriti jätkusuutlikkuse põhimõtetega kooskõlas tegutsevatesse ettevõtetesse eelmisel aastal 500 miljonit eurot.

Asjaolude kokkulangemine

Uuringud näitavad, et fondijuhid on jätkusuutlikumaid investeerimisotsuseid tehes olnud kannustatud erinevatest asjaoludest. Seejuures on nad olnud mõjutatud nii eetilistest kui ka finantsalastest teguritest. Lisaks üldlevinud veendumusele, et kestlikud investeeringud on vajalikud kliimamuutuste piiramiseks (millega on nõus üheksa kümnest fondijuhist), on säärased investeeringud olulised ka inimõiguste kaitsmise, kaasatuse ja sotsiaalse heaolu seisukohast.

Huvitaval kombel toodi küsimusele „mis motiveerib sind jätkusuutlikesse fondidesse investeerima?“ vastates põhjenduseks oma soov „ajada õiget asja“. Ning seda mitte sugugi harvem kui põhjenduseks oli eesmärk leevendada portfelli riske või järgida fondijuhtide soovitusi investeerimisstrateegia seadmisel.

Oodatavasti jätkub kestlike investeerimisfondide võidukäik murranguliste muutuste toel, sh poliitiline surve ja finantsturge reguleerivate asutuste tegevus, tehnoloogiline areng ja avalike hoiakute muutmine. Pandeemia ja riikide majanduse süveneva ebakindluse mõjul on jätkusuutlikust investeerimisest saamas uues normaalsus.

Jätkusuutliku investeerimisbuumi taga ei ole vaid moraalsed valikud. Üha suurem hulk teadus- ja äriväljaandeid leiab, et nende fondide tootlus, mille puhul järgitakse jätkusuutliku ja rohelise investeerimise põhimõtteid (ESG), ületab juba praegu või tulevikus tavapäraste fondide tootlust.

Sedamööda, kuidas finantssektor omandab aktiivsemat rolli kliimamuutuste leevendamisel, saab hoogu juurde ka jätkusuutlikkus, millest kujuneb õige pea üks finantsmaailma olulisemaid mõõdupuid.

Vaata lisaks: