Tagasi
Swedbankis alustas tööd jätkusuutlikkuse valdkonnajuht

Swedbankis alustas tööd jätkusuutlikkuse valdkonnajuht

2021. aastast on jätkusuutlikkus Swedbankis eraldi strateegiline valdkond, mida asus juhtima pika panganduses töötamise kogemusega turundusekspert Maris Riim.

Tere tulemast, Maris! Kust sa Swedbanki tuled?

Swedbank oli tegelikult minu kõige esimene nö päris töökoht. Aastal 2005 tulin siia laenuosakonda praktikale ja just siin leidsin tee turunduse valdkonda, kus ma viimased 13 aastat tegutsenud olen. Vahepeal viis tee mind kümneks aastaks ka mujale, aga olen kindel, et see on ainult rikastanud minu arengut ja maailmavaadet ning olen SEB pangale ja Teliale selle eest väga tänulik.

Kas midagi on vahepeal pangas ka muutunud ja miks otsustasid turunduse valdkonnast just jätkusuutlikkuse peale liikuda?

Swedbank ei ole täna enam päris see sama pank, kust ma ära läksin, aga mis on sama, on fakt, et Swedbank on Eesti suurim pank, mis tähendab ka vastutust meie majanduse, ühiskondliku arengu ja jätkusuutlikkuse ees. Jätkusuutlike põhimõtete rakendamisest ei saa ükski endast ja teistest lugupidav ettevõte ja üksikisik mööda vaadata. Vähemalt mina ka ei taha. Soov liikuda turundusest edasi valdkonda, millel on nii oluline ühiskondlik mõju, tekkis minus ajaga ja olen selle otsusega täna väga rahul. Ma arvan, et mul on väga tähenduslik, aga ka vastutusrikas uus roll ja annan oma parima selle rolli ootustele vastamiseks.

Sul on ka panga jaoks täiesti uus ametikoht. Millega sa tegelema hakkad?

Minu ametikoht on küll uus, aga see ei tähenda, et Swedbank oleks teema enda jaoks alles nüüd avastanud. Swedbank on 200 aasta vanune pank ja võib öelda, et see, et me siia välja oleme jõudnud, on tänu jätkusuutlikule tegevusele. Täna on meil selles vallas aga hoopis uued väljakutsed – eesotsas pandeemiast tekkinud majandusolukorra ja kliima soojenemise probleemiga. Oleme otsustanud ühineda ÜRO säästva arengu eesmärkidega (SDG-d), mille seast oleme välja valinud kuus, kus soovime kõige suuremat positiivset mõju avaldada (säästev tootmine ja tarbimine, kliimamuutuste vastased meetmed, rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid, kvaliteetne haridus, sooline võrdõiguslikkus ning tööhõive ja majanduskasv). Nende kuue SDG eesmärgi saavutamiseks on juba täna üsna konkreetsed eesmärgid ja plaanid. Isiklikul tasandil teeb mulle eriti head meelt ülemaailmse keskkonnaprobleemi lahendamisele kaasa aitamise siiras soov. Minu esimene samm on kõik need plaanid ja mõtted kokku koguda, vajadusel kompetentsi arendada ja aidata hoogu juurde lükata.

Kuidas sa isiklikus plaanis keskkonda säästvat mõtteviisi järgid?

Ma usun sellesse, et üksikisikuna ei pea oma jalajälje vähendamiseks tingimata kõigist hüvedest loobuma. Oluline on teha teadlikke valikuid ja teadlikuks saamiseks tuleb end harida või järgida neid, kes on sinust teadlikumad. Olles mõne aasta jooksul paar korda kolinud, olen aru saanud, et mul on liiga palju asju ja ma tegelikult ei vaja neid kõiki. See on pannud mind täna kindlasti vähem tarbima ja mõttetutest ostudest loobuma. Pigem ostan vähem aga kvaliteetsemaid tooteid ja võimalusel kohalikult tootjalt. Selle teemaga läheb kokku ka toidu raiskamise vähendamine. Olen hästi aktiivne e-poest toidu tellija, aga see tekitab aegajalt olukorra, kus midagi sai ülearu tellitud ja läheb kapis halvaks. Proovin järjepidevalt seda olukorda vältida. Kolmandaks, üldse mitte palju aega tagasi olin väga autost sõltuv, kuid täna on meil peres kahe asemel üks auto. Mõnikord on see ka ebamugav, aga tegelikult saab edukalt hakkama. Lisaks on jalgsi, elektritõukekaga või rattaga värskes õhus liikumine hea ka enesetundele. Aga üks hästi oluline teema on minu jaoks ka oma lastele nende mõtteviiside edasi kandmine, sest tegelikult on meie kliimaprobleemide lahendamine oluline selleks, et ka nendel ja nende lastel oleks tulevikus siin armsal maakeral hea elada.

Mida võiks iga inimene alustuseks teha, et olla keskkonna suhtes hoolivam?

Ma arvan, et olulisim on seesama teadlikkus, kui suure jalajälje sa endast keskkonnale jätad, aga toon ka mõned näited. Esiteks võiks mõelda, mida ja kui palju ostad ning kas seda ka päriselt vajad, kust see pärineb ja mis sellest peale sinu kasutamist edasi võiks saada. Eesmärk on võiks olla taaskasutus- kas anda ise taaskasutusse või kasutada ise juba kellegi jaoks üle jäänud esemeid, pikendades nii nende eluiga. Kolmandaks võiks osta tooteid, millel on vähem pakendit või mille pakendit on lihtsam nö hävitada, mitte ei jää aastateks maale või merre meie planeeti hävitama. Ning rohelise elektripaketi valikuga saame samuti vähemalt pikas perspektiivis mõjutada põlevkivi asemel taastuvenergia tootmist.

Kas lisaks jätkusuutlikkuse teemade esiletõstmisele on 10 aastaga Swedbankis midagi veel muutunud?

Täna vist peamiselt see, et maja on inimestest tühi 😊 Kui majast rääkida, siis Swedi peamajas liikumine võib tunduda esmapilgul pisut keeruline, siis huvitavalt kombel hakkas mu intuitsioon siin kohe tööle ja ära eksinud ei olegi. Väga palju on uusi inimesi, aga lahe on, et tõesti on palju ka neid, kes juba varasemast ajast meeles on. Järelikult on see hea koht, kus töötada ja areneda.

Loe lähemalt, kuidas Swedbank jätkusuutliku ühiskonna edendamisse panustab

Märksõnad: Jätkusuutlikkus, Keskkond