Tagasi
Ehitussektor sel aastal majanduskasvu ei toeta

Ehitussektor sel aastal majanduskasvu ei toeta

Selle aasta kolmandas kvartalis jätkus Eestis ehitusmahtude langus (-3%). Vähenesid nii hooneehitustööde kui ka rajatiste ehitusmahud. Samas on tegemist jätkuvalt väga kõrgete mahunumbritega. Kolmanda kvartali languse taga oli osaliselt ka eelmisel aastal väga kõrgele tõusnud võrdlusbaas. Kahel eelneval aastal on ehitusmahtude kasv olnud keskmiselt üle 20%.
Ehitussektor on kolmel eelneval aastal andnud tugeva panuse majanduskasvu. Möödunud aastal tuli neljandik majanduskasvust ehitusest. Selle aasta esimesel poolaastal ehitus majanduskasvu enam ei panustanud ning kolmanda kvartali mahtude langus näitab, et ehitus sel aastal majanduskasvu ei toeta, vaid pigem pidurdab seda.

Eesti ehitusettevõtete ehitusmahud välismaal suurenevad

Eesti ettevõtete välismaal tehtud ehitustööde maht on selle aasta üheksa kuu jooksul tõusnud aastases võrdluses 60%. See tuleb suhteliselt väikeste mahtude pealt. Välismaal tehtud ehitustööde osatähtsus on sel aastal tõusnud. Kui eelmisel aastal oli osatähtsus keskmiselt 5%, siis sel aastal moodustasid välismaal tehtud ehitustööd 8%. Nii Lätis kui Leedus on ehituse (sh hooneehituse) kasvud sel aastal aeglustunud, Rootsis pöördusid ehitusmahud sel aastal kasvule, kuid Soomes on need kolmandas kvartalis hakanud langema.

Ehitusettevõtete hinnangul ei ole tööjõupuudus enam peamiseks ehitust takistavaks teguriks

Tööjõupuudus, mis on ehituses olnud viimasel kahel aastal peamiseks tegevust takistavaks teguriks, on ehitusettevõtete hinnangul mõnevõrra leevenenud. Võõrtööjõudu kaasamata oleks olukord tööturul olnud tõenäoliselt veelgi pingelisem. Teiselt poolt on ehitusmahud oma tipu läbinud, ehitusettevõtete kindlustunne on juba kaks aastata järjest nõrgenenud ning peamiseks ehitust takistavaks teguriks on tõusnud nõudlus. Selle põhjuseks võib olla eelmise aasta viimases kvartalis majapidamiste järsult halvenenud kindlustunne, sagenenud sõnavõtud võimalikust majanduskriisist ning tehingute arvu langus pealinna korteriturul.

Lähiajal peaks eluhoonete ehitusmahud mõõdukalt kasvama

Mitteeluruumide nii ehituslubade kui ka kasutuslubade arv langes kolmandas kvartalis järsult ning lähiajal mitteeluhoonete segmendis kiiret kasvu oodata ei ole.
Eluruumide kasutuslubade arv on selle aasta esimese üheksa kuu kokkuvõttes ligikaudu veerandi võrra kõrgem kui eelmisel aastal. Kolmandas kvartalis ületas kasutuslubade arv pindala järgi eelmise buumiaja tipu. Eluruumide arvu poolest väljastati elukondliku kinnisvara ehituseks kolmandas kvartalis uusi ehituslubasid ligikaudu poole rohkem kui mullu samal ajal. Ühelt poolt on sellise tõusu taga ka eelmise aasta madalam võrdlusbaas. Samas, sellest kõrgemat ehituslubade arvu nägime viimati 2007. aastal. Seega võib lähiajal oodata eluhoonete ehitusmahtude mõõdukat kasvu.

Eelmise aasta viimases kvartalis halvenes majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks järsult, kuid see on viimasel kahel kvartalil mõnevõrra paranenud. Majapidamiste ostujõud ei ole halvenenud ning eluaseme taskukohasus on viimaste aastate jooksul järjest tõusnud. Näiteks, kui 2007. aastal pidi pealinna elanik Tallinna korteri ruutmeetri eest keskmiselt välja käima 2,4 netopalka, on viimase aasta jooksul see suhtarv püsinud 1,5 juures. Kuigi eluasemehinnad on kiiresti kasvanud, on ka netopalga kasv olnud tugev ning intressimäärad püsivad meie hinnangul lähiajal madalad, mis endiselt toetab nõudlust.