Koroonakriisi võitjad ja kaotajad

Koroonakriisi võitjad ja kaotajad

Peale eelmise aasta suurepäraseid tulemusi ning üle kümne aasta kestnud majanduse tõusutsüklit on tugevamat korrektsiooni finantsturgudel oodatud juba mõnda aega. Konservatiivne hoiak ning portfellide aktsiariski vähendamine on ettevaatlikkust eelistanud fondijuhtidele viimastel aastatel tähendanud turu tootlusele olulist allajäämist ning sellega kaasnevat investorite pilkeid.

Ajaloo kiireim langus

Uue kriisi lahvatamist on prognoositud nii globaalselt kiiresti paisunud riikide võlamulli lõhkemisest, poliitiliste pingete eskaleerumisest kuni hüperinflatsioonini välja, kuid väga vähesed kui üldse keegi oskas prognoosida, et seekordne suurem aktsiahindade langus saab alguse meditsiinikriisist. Teravamaid korrektsioone on finantsturgudel varem ka ette tulnud, kuid mitte kunagi varem ei ole languse ulatus olnud nii kiire. Suure depressiooni aastatel 1929 – 1934 oli USA-s kolm suuremat langusperioodi, kus SP500 indeks kukkus 30% või enam 23 kuni 31 päevaga. Möödunud suure finantskriisi ajal aastal 2008 kulus SP500 indeksil 30%-se languse saavutamiseks 250 päeva. Seekord kukkus SP500 indeks vaid 22 päevaga 30% võrra, mis on ajaloo kiireim sellises mahus langus. Kõigest kahe nädalaga kaotas USA-s töö kümme miljonit inimest. Aastal 2008 kulus USA-s 10 miljoni töökoha kaotamiseks pool aastat.

Kuld ja USA valitsussektori võlakirjad

Traditsiooniliselt osutus koroonakriisi puhkedes turvasadamaks kuld, mille hind on eurodes mõõdetuna aasta algusega võrreldes mai keskpaiga seisuga üle 17% kasvanud. Tõsi – kriisi haripunktis märtsi keskel kukkus ka kulla hind kolme nädalaga üle 10%, kuid valitsuste ning keskpankade poolt majandusse paisatud hiiglaslikud toetusmeetmed viisid väärismetalli hinna taas kindlalt ülespoole. Teiseks kindlaks võitjaks olid USA valitsussektori võlakirjad, mis Föderaalreservi mitme järjestikuse intressilangetuse tagajärjel positiivset tootlust pakkusid. Aktsiatest kaotasid vähem ravimi- ja telekomifirmad ning esmatarbekaupade tootjad. Suurtest turgudest on kõige vähem pihta saanud Hiina, kust koroonakriis alguse sai ning kes esimesena ka oma majandust taas vaikselt avama hakkas.

Segaduses investorid

Peale kohutavat märtsikuud tegid finantsturud aprillis läbi korraliku taastumise. USA SP500 indeks tõusis eurodes mõõdetuna kuuga pisut üle 13%, mis on viimase 33 aasta parim tulemus. Investorid on segaduses. Paljud paanikaga müüjad on enda peale pahased ning ei suuda siiamaani mõista, kuidas see kõik võimalik on. Mitmed makronäitajad viitavad sõjajärgsele olukorrale ja siis äkki selline eufooria aktsiaturgudel? Hirm aktsiaturgude tõusust ilma jääda ületas vähemalt lühiajaliselt koroonahirmu. Sellised suured liikumised tekitavad paratamatult enamike investorite peades küsimuse, kas aktsiaturgudel on põhi tõesti juba saavutatud või on tegemist „surnud kassi“ põrkega?

Tegemist on miljoni dollari küsimusega, kus ka suurte analüüsimajade arvamused erinevad seinast seina. Ühelt poolt on enamus aktsiaturge põhjadest juba üle 20% tõusnud, mis tehniliselt tähistab ootamatult tekkinud karuturu lõppu ning uue pullituru algust, teisalt on aga reaalmajanduses alles raskemad ajad ees, mis muudab lähituleviku turgude prognoosimise väga keeruliseks. Määrava tähtsusega on, kui kiiresti inimesed ja ettevõtted taas normaalse elutegevuse juurde saavad pöörduda. Kõige tõenäolisem on majanduse U kujuline taastumine ning olukorra stabiliseerumist võib oodata selle aasta neljandas kvartalis, kui valitsuste ning valitsuste abipaketid peaksid selgemalt oma positiivset mõju avaldama hakkama. Aktsiaturud hakkavad aga tõusma keskmiselt pool aastat varem, kui majanduses reaalselt asjad paranema hakkavad. Seega on küsimus usus ning täpset turgude madalaimat taset näeb kahjuks alati alles tulevikus.

Võitjad ja kaotajad

Küll on aga selge, et ükskord saab ka koroonakriis läbi ning elu läheb edasi. Paraku ei ole elu enam endine ning tekivad uued võitjad ja kaotajad. Võitjate seas on firmad ja inimesed, kes suudavad kiiresti kohaneda, tahavad pidevalt õppida uusi asju ning ei lase ajutistel tagasilöökidel end rivist viia. Koroonakriis on teinud suurimat laastamistööd Lõuna-Euroopa riikides ning USA-s. Esimesed neist paistsid ka enne kriisi negatiivselt silma madala tootlikkuse ja kõrge võlakoormusega ning keeruline on neid ka peale koroonat kohe võitjate hulka paigutada. USA keskendub senisest enam enda majanduse ülesehitamisele, mistõttu globaalselt on Hiina mõjuvõim kasvamas.

Parimat tootlust näitavad ilmselt ettevõtted, mis kriisi tekkides on ka kõige enam pihta saanud – meelelahutus, lennufirmad, hotellid, energiatootjad jne. Võtmesõna on siin, et kriisis tuleb ka ellu jääda. Turg konsolideerub ning võitjad võtavad kõik. Stabiilseimat tootlust näitavad sektorid ja ettevõtted, mille võlakoormus on madal ning kes on oma valdkonnas turuliidrid. Hästi läheb USA tehnoloogiafirmadel, kelle konkurentsivõime on kõrge ning võlakoormus olematu. USA-s on pikaajaliselt hästi töötanud statistika, kus madalama reitinguga (high yield) võlakirjad on kriisile järgneval aastal isegi aktsiatest paremat tootlust pakkunud. Seetõttu tasub nendel võlakirjadel ka seekord silm peal hoida.

Kuidas edasi?

Täna on investeerimisega alustamiseks kindlasti parem aeg kui pool aastat tagasi. Aktsiate hinnad on langenud ning väärtpaberite suhtarvud paranenud. Samuti on atraktiivsemaks muutunud investeerimisjärgu ettevõtete võlakirjad, mis pakuvad hetkel deposiitidest juba selgelt paremat reaaltootlust. Kuna aga ebaselgust on turgudel endiselt palju, makronumbrid halvenevad veel ilmselt vähemalt sügiseni, siis on korraga suurte summade investeerimine hetkel üsna riskantne. Regulaarne distsiplineeritud madalate kuludega igakuine investeerimine viib teid aga vähemalt viie aasta perspektiivis investeerides suure tõenäosusega võitjate leeri.

Vaata lisaks:

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kui jätkate veebilehe sirvimist või vajutate „Jah, nõustun“ ikooni, siis nõustute küpsiste kasutamisega. Teil on võimalik loobuda antud nõusolekust igal ajal, muutes kasutatava seadme seadistusi ja kustutades salvestatud küpsiseid. Tutvuge ka meie meie küpsiste kasutamise eeskirjaga..