Coach Maia Petraitis: tahan aidata maailmas midagi ära teha, kasvõi väike samm korraga

Ehkki koroonakriis on paljudele andnud tõuke ette võtta hulljulgeid samme, siis enamiku inimeste jaoks on kriis pigem süvendanud ärevust – valitseb rahulolematus ning väsimus praeguses olukorra suhtes, inimestel on raskusi endale uute eesmärkide seadmisel ja nende poole püüdlemisel.

Swedbanki nõustamiskeskuse kvaliteedijuht ning coach Maia Petraitis jagab oma kogemusi coach’ina, avab eestlaste hingeelu musterprobleeme ning selgitab, mida coaching endast üldse kujutab.

10 aastat tagasi hakkas Maia oma eelmises töökohas tiimijuhina aina enam arenguvestlustes töötajatega märkama, et inimestel puuduvad kindlad eesmärgid. „Isegi, kui eesmärke oli, siis ei liigutud teostuse poole – see kurvastas mind,“ tõdeb 15-aastase tiimijuhi kogemuspagasiga Maia Petraitis. Maia tahtis aga teha rohkemat kui töötajatele vaid paari eneseabikoolituse pakkumine. „Tundsin, et midagi on puudu. Ma tahtsin olla oma oskustega inimestele toeks nende teekonnal ja aidata maailmas midagi ära teha, kasvõi väike samm korraga,“ ütleb ta.

Sõpradega oma uute huvide üle arutledes suunasid lätlastest tuttavad Maia hoopis Riiga coachingu-kursustele. „Loomulikult ei olnud ma sellest enne kuulnud, minu jaoks oli see võõrsõna! Coach’iks õppimine oli aga põnev: Riias käisid väga head rahvusvahelised koolitajad, oli intensiivne treening, inimesed olid rõõmsad, avatud – väga äge protsess. Ma olen ülimalt tänulik, et ma sellele teekonnale sattusin.“

Eestlased ei taha murekoormat jagada

Maia sõnul on Eesti inimesed lätlastest kinnisemad ning ei soovi tihti oma muredega teiste poole pöörduda. Samas on Maia poole pöördunute lugudest välja kujunenud musterprobleemid: tuntakse, et ollakse eluga kinni jäänud ning ei teata, kuidas edasi liikuda; on tekkinud rahulolematus oma töö või hoopis iseenda igapäeva ning vaimse elu suhtes. Tihti on inimesed äsja läbinud mõne suure eluetapi või on just uue elulise eesmärgi otsinguil.

Maia leiab, et koroonakriisi ajal on näha ka seda, et inimestel on probleeme – eriti kodukontoris – iseenda jagamisega töö ja kodu vahel. „Inimesi mõjutab kõrge stressitase, muutunud keskkond ja paljude väljakutsete korraga tegelemine. Sellise jõuetuse tundega ongi hea pöörduda inimese poole, kellega vestelda oma hirmudest, saada tuge ning jõuda lahendusteni, kui oled ise juba kokku jooksnud,“ selgitab coach.

Mida coaching endast kujutab?

Kusjuures, coach’id ise inimeste probleemidele lahendusi ette kirjutama ei hakka. Pigem aitab ta kindlate tehnikate abil inimesel endal leida raskes olukorras õige tee ning võtta ette vastavad otsused. Vahet tuleks teha aga näiteks terapeudi või psühholoogiga. „Mina olen coach’ina sertifitseeritud ning olen andnud allkirja, et vajaduse korral on mul ka vajalikud kontaktid terapeudi juurde suunamiseks ning olen mõistnud, et mina ei saa alati aidata. Näiteks väga tugevate traumadega juhtumid ei ole kindlasti coach’i laua peal,“ sõnab Maia.

Coaching on elustiil

„10 aastat tagasi öeldi ka seda, et õige coach’i jaoks muutub coaching elustiiliks,“ räägib Maia, kuidas ka tema jaoks on õpetused saanud kõikehõlmavaks. „Kui inimene coach’ini ise ei jõua, saab kasutada õpitud kuulamis- ja küsimistehnikaid, mis aitavad ikka inimesel jõuda lahendusteni.“

Maia sõnul annab teiste aitamine ka endale palju tagasi, näiteks parem suhtlus- ja kuulamisoskus – ning kõige tähtsam – oskus teisi märgata. „Märkamine ka tõesti mitte ainult silmadega, vaid märkamine ka südamega,“ lisab ta. „Kui saad pärast tagasisidet, et need tehnikad, mida soovitasid, töötasid, saad ise energiat ja jõudu tagasi. Tunned rõõmu ka sellest, et inimesed liiguvad edasi, oma unistusete realiseerumise ja teostamise poole,“ jagab ta.

Coach’imisest mina-treeninguni

„Mul on suur kirg ennast arendada ja õppida. Huvi maailma ja elu vastu on tulnud läbi selle, et teiste aitamisega olen saanud energiat, et ka ennast ka coach’ida. Olen mina-treener,“ ütleb Maia. Nüüd tahab Maia ka avalikkusega jagada tehnikaid, mis aitavad inimestel ennast coach’ida rasketel perioodidel, kui muu abi ei pruugi hetkel olla kättesaadav. Just seepärast on Maia alustanud mina-treeningu programmide loomist ja raamatu kirjutamist, kus soovibki jagada tehnikaid, kuidas ennast mina-treenida, eesmärke seada ning neid ka täita.

Usaldus coach’i vastu on võtmetähtusega

„Coach’imise üks märksõna on avatus,“ sõnab Maia ning selgitab, et seetõttu on palju olukordi, kus inimesed võivad coachingu tehnikate peale ära ehmuda ning selle tagajärjel hoopis rohkem lukku minna. „Seepärast ongi tähtis, et coach’i ja inimese vahel tekib usaldus. Kui üks coach ei tööta, siis tuleks julgelt proovida mõnda teist!“ soovitab Maia.